• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Andrus Ansip, see pole lõpp

    Ehkki rahastamisskandaali käivitanud Silver Meikari parteist väljaviskamine on Reformierakonna valitud käitumismustriga igati kooskõlas, tunnistab see ometi eelkõige peaministripartei nõrkust.

    Probleem ise ei ole ju kuhugi kadunud: Reformierakonna rahastamise ausus ei ole tõendatud, Eesti parteide rahastamise ausus ei ole kindel. Kindel on esialgu ainult see, et justiitsiminister Kristen Michal ja reformierakondlane Kalev Lillo valetasid, kui väitsid pärast kriminaalasja lõpetamist must valgel tõendatud olevat, et kahtlustused ei vasta tõele.
    Päriselt kinnitab kriminaalasja lõpetamine ju vaid seda, et erakondade must rahastamine ei ole juriidiliselt tõendatud. Tõendatud on ka Michali teine vale: riigiprokurör Heili Sepa teatel näitas uurimine, et valeks osutus Michali esialgne selgitus pärast Meikari avaldust, et tegemist oli Meikari valimiskampaania tulude tasumisega. Mitte kuidagi aga ei ole tõendatud, et Silver Meikar valetas või et valetasid need, kes andsid prokuratuuris temaga sarnaseid tunnistusi.Ent kui valetatud on neis asjades, siis ei saa enam uskuda, et muud rahastamisse puutuvad väited on tõsi. Veelgi enam: kui valetatakse nii põhimõttelises küsimuses nagu erakondade rahastamine, siis tekib küsimus, kuidas on kõigi muude teemadega.
    Skandaali puhkedes laskis Reformierakond käest ajaloolise võimaluse tunnistada, et erakondade rahastamise puhtus on probleem, mis väärib nii parlamendis kui ka erakonna sees tõsist arutelu. Selle asemel asus partei aktiivselt teemat tapma. Enese ilmeksimatuna näitamise soov osutus nii tugevaks, et enesepuhastuse teed üleüldse ei kaalutudki. Reformierakond asus Meikarit isiklikult ründama. Ründamine tipnes peaminister Andrus Ansipi väitega, et erakonna liikmed ei soovi enam Meikariga ühes ruumis ja ühes meililistis olla, ning demagoogilise kuulutusega, et „rahva kannatus on katkenud“. Ent asi pole üldse Meikaris ja tema motiivides, vaid parteide rahastamise puhtuses, millega asjad ei ole korras juba pikka aega. Kui Reformierakond oleks kohe alguses probleemi tunnistanud ja tekkinud segaduse pärast vabandust palunud, oleks avalikkuse suhtumine ka kriminaalasja lõpetamisse olnud eeldatavasti teistsugune.
    Meil-on-alati-õigus-imagosse kinni jäänud Reformierakond oleks säilitanud demokraatliku erakonna näo, kui oleks Meikari välja viskamata jätnud.Tõsi, siis oleks partei pidanud pidevalt jälgima Meikari populaarsuse ja valimisnimekirja koha vastavust, st skandaal oleks erakonnaga kaasa käima jäänud kuni järgmiste valimisteni. Paraku ei tähenda Meikari „amputeerimine“ kaugeltki hädast vabanemist. Väljaviskamine annab vaid signaali, et sõnumitooja tapetakse ning uued sõnumitoojad ei ole teretulnud. See ei taga siiski, et tulevased tunnistajad suu kinni hoiavad. Oleme veendunud, et Reformierakonnas on inimesi, keda toimuv häirib sama valusalt nagu Äripäeva toimetust.
    Idarahaskandaalile ja elamislubade müümise skandaalile operatiivselt reageerinud president Ilves jäi seekord lootusetult hiljaks. Avalduse, mida avalikkus nii pingsalt ootas, pidi presidendi asemel kirja panema Eesti Ekspress. Ilvese arvamuse saime viimaks teada Postimehe, mitte presidendi enda initsiatiivil.
    Ent kuni me täpselt ei tea, kust pärineb erakondade raha, ei tea me ka, kes meid päriselt valitseb. Selleks, et usaldada oma riiki ja seda juhtivaid poliitikuid, on meil tungivalt vaja seda teada. Me pingutame selle teadasaamise nimel.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!