Vahur Kivistik • 2. november 2012 kell 4:01

Ettevõtluskeeld ausale võlglasele on absurdne

Seadusemuudatusi ette valmistavad ametnikud leiavad, et ettevõtluskeelu kohaldamine peaks olema rakendatav ka maksuvõlglaste suhtes ning kohtuväliselt.Teatavasti kuulub ettevõtlusvabadus põhiõiguste hulka ning demokraatlikus riigis ei ole põhiõiguste piiramine kohtuväliselt kombeks, kirjutab vandeadvokaat Vahur Kivistik.

Vaadeldava seadusemuudatuse  vastuvõtmisel tuleb ilmselt hakata väitlema sellise regulatsiooni kooskõla üle põhiseadusega. Kes selle jama ja põhjendamatuks osutuvad piirangud pärast kinni maksab?

Võlg pole kuritegu. Teiseks ei tohi kedagi karistada tema võlgade eest. Võlg tuleb tagasi maksta, kuid võlgujäämine, kui sellega ei kaasne pettuslikku manipulatsiooni, pole iseenesest kuritegu. EPL tsiteerib justiitsministeeriumi ametnikku Indrek Niklust, kes leiab, et kui ettevõtluskeeld jääb kohtu otsustada, siis oleks see ressursi raiskamine. Ametniku loogikat jagades on kohtupidamine üldse suur raiskamine. Mis teha, õigus ausale õigusemõistmisele ongi kallis.Ettevõtluskeeld on olemuslikult karistus, mis täna on kodifitseeritud karistusseadustikus lisakaristusena ka majanduskuritegude eest. Seega on riigil täna vajalikud relvad arsenalis olemas ja neid võlgnike lintšimiseks juurde anda poleks proportsionaalne. Olukord, kus isik on maksud ausalt deklareerinud, kuid ei suuda neid tasuda, ei ole täna ega ka ilmselt tulevikus  kuritegu. Ilmselt ei olegi seda võimalik  kriminaliseerida, sest põhiseaduse kohaselt ei saa võlavanglat eksisteerida.

Ärikeeld kriise ei lahenda. Võlg, ka maksuvõlg võib tekkida ebaõnnestunud äriplaanist või tehingupartneri makseraskustest. Meenutame, et veel kaks-kolm aastat tagasi majanduskriisi põhjas oli kujundlikult öeldes pool Eesti äriilmast kellelegi võlgu. Ka maksuametile. Ärikeeluga majanduskriise ei lahenda.Leian, et ametnikud teevad põhimõttelise vea, samastades ettevõtluskeeldu kohaldades võlgniku petturiga.

Ettevõtluskeeld saaks olla põhistatud eelkõige elukutselistele tankistidele, et tagada õiguskindlus. Tavalise firmajuhi puhul vähendaks ettevõtluskeeld  reaalset võimalust ka tekitatud kahju hüvitada, muidugi juhul, kui on üldse alust seda nõuda.

Hetkel kuum