ÄP: vapralt vastutuult

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Kuigi pisikese Eesti majanduse elujõud sõltub suuresti euroala käekäigust ja euromõjud sisendavad üha ebakindlust, läheb meil märkimisväärsete riskide kiuste ikkagi päris hästi.

Eurokriisist ülesaamiseks kulub viis aastat või rohkem, hoiatas viimati Saksamaa kantsler Angela Merkel. Skeptilisemad arvajad näevad euroalal ees ootamas aga koguni kadunud aastakümmet, mille põhjuseks on poliitilistega otsustega venitamine, tulemuseks aga olematu või kasin majanduskasv.

Kolm Eesti panka aga lubavad Eestile euroala kontekstis lähitulevikuks kenasid kasvunumbreid, julgedes need välja käia riske arvesse võttes.

Swedbank tõstis viimati selle aasta kasvuootuse 2,7 protsendilt 3le argumendiga, et ekspordis on läinud oodatust paremini ja sisenõudlus on jõudsalt taastunud. Tuleva aasta kasvuprognoosi langetas Swed küll 4,2lt 4le, ootab aga 4,3protsendist kasvu aastal 2014. SEB kasvuootused jäävad pisut madalamaks: tuleval aastal 3,3 protsenti ja 2014. aastal 4. LHV pakutud numbrid on kõige väiksemad, tänavu 2,1 ja tuleval aastal 3,8.

Kuigi Eesti enda ajalooga võrreldes tunduvad need numbrid pisikesed, on euroala näitajatega võrreldes hea ka kõige tagasihoidlikum prognoos. Meil on veel lähiminevikust meeles kahekohalise arvuga mõõdetav majanduskasv, vanas Euroopas pole aga säärast nähtud. Eurokriisi taustal on väga hea ka Eesti praegune tempo: teises kvartalis oli Eesti majanduskasv lausa Euroopa Liidu kiireim, ületades ühenduse keskmist lausa viiekordselt.

Eriti hästi on läinud tööstusettevõtetel, mis tootsid tänavu septembris 8% rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem mõjutas toodangumahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv. Elektroonika eksport näitas kosumist juba augustis, mil elektroonikaeksport moodustas ligi viiendiku Eesti koguekspordist.Augusti ekspordimaht oli paremuselt teine kuu läbi aegade, õige pisut suurem oli see vaid 2011. aasta mais. Ekspordi-impordisaldo ei ole aga paranenud, mis viitab vajadusele peale mahtude jälgida ka loodava lisandväärtuse muutust. Mitmed analüütikud on soovitanud Eestil väliskaubanduse struktuuri mitmekesistada, et olla tulevikus paremini kaitstud välispartnerite ebastabiilsusest tulenevate ohtude vastu.

Kasvuootusi toetab küll ka sisenõudluse paranemine, kuid sellel on paraku oma piirid. Senimaani on kodumaise tarbija kindlustunne olnud suurem kui lääne-eurooplasel, ehk taas: meile endale võib tunduda, et kindlustundega on lood kehvad, muu Euroopaga võrreldes ei ole asi aga sugugi nii hull.

Kuid mida kauem kriis püsib, seda enam hakkab see mõju avaldama ka sisetarbimisele. Maailmamajanduse kosumise asemel uue kriisi puhkemist ennustavad uudised avaldavad kindlasti negatiivset psühholoogilist mõju ning võivad ajendada loobumist pikalt planeeritud investeeringust.

Ohte on rohkemgi. Ettevaatlikusele peaks sundima toormehindade oodatust kiirem kasv ning kõrgete nafta- ja toiduainete hindade püsimine maailmaturul. Kohalikest hinnatõusudest mõjutab majanduse tervist elektrihinna tõus. Eestile omaseks ohuks tuleb kindlasti pidada madalat palgataset, mis tõukab tagant kvalifitseeritud tööjõu lahkumist ajal, mil tarku päid jääb meil endalgi mitmes sektoris valusalt puudu.

ÄP: vapralt vastutuult

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised