Kriisideks valmistumise kampaania võib skeptiku lukku lüüa

Kriisideks valmistumise kampaaniad pole kõik oma eesmärki täitnud, ütleb Tartu Ülikooli kriisilabori juht Sten Torpan saates "Kriisiplaan".

Kriisikommunikatsioonist rääkides tõdeb Torpan, et ei ole trotslikumat inimest kui see, kes teab, et tema käitumist tahetakse muuta. Torpan on kriitiline riigi kampaanialoosungi „Kriisis kuula riiki“ suhtes. „Inimene, kelle usaldus oli juba olemas, seda kampaaniat ei vajanud. Aga skeptik, kellele see oli suunatud, pandi sellise lausega veel rohkem lukku," tõdeb Torpan.

Torpani sõnul nimetame eesti keeles kriisiks liiga kergelt igasugust ebamugavust. Samas ei ole ka loodusõnnetused teatud tõlgenduse kohaselt „õnnetused“, sest inimeste haavatavus tuleneb sellest, kui hästi me oleme ette valmistunud. Näiteks Nepali mudavoolu ohvrite suur arv on esimeste analüüside järgi seotud nõrga hoiatussüsteemi ja liiga tsentraliseeritud otsustamisega.

Saates tuleb juttu ka COVID-19 õppetundidest. Poodidesse unustatud vahekleebised ja pleksiklaasid võivad Torpani sõnul järgmises kriisis juhiste usaldusväärsust õõnestada. Samuti räägitakse sellest, miks teavituskampaaniad muudavad harva käitumist. Kaitsetahte näitel selgub, et ettevalmistus ja kontrollitunne mõjuvad rohkem kui lihtsalt teadmised.

Sõjaohuks valmistumisel soovitab Torpan hirmutamise asemel rõhuda sellele, et igaüks ise hakkama saades vähendab päästjate koormust. „Hirmutamisest on rohkem kahju kui kasu,“ ütleb ta ja lisab naljatades, et heas punkris on ju parem muusikat kuulata kui purunenud majas.

Fotol koroonaaegsed piirangud kauplustes, mille pikemaks ajaks kui tarvis poodidesse alles jätmine õõnestab nende usaldust.

Foto: Andras Kralla.