Tolk ja Maimik lahkuvad Kuukulgurist. “Me pole kellegagi laulatatud”

Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus kultuurisündmustelele ei kehti käibemaksuerand. Organisatsioon Kultuuritahe tahab seda muuta, rääkis ühenduse kõneisik Kristjan Hallik.

Eesti loomemajanduse eksport peaks 2028. aastaks kasvama ligi kolmandiku võrra, kuid riik alles korrastab ja ehitab süsteemi, millega loomeettevõtteid välisturgudele aidata ja nende eksporditulemusi mõõta.

Eesti kultuuril on tohutu potentsiaal saada mõjukaks osaks Eesti majandusest ja ekspordist: meil on tugev kultuuriharidus, tugevad nišid, hea tööeetika, suurepärane loojutustamise oskas ning kasvav huvi Eestis loodud sisu vastu. Miks on see va kultuur ikka veel kärpekoht ja kuidas seda potentsiaali päriselt kasvuks pöörata?

“Kui AI peale tuleb, siis ma arvan, et ei ole üldse mõtet teha muusikat nii, et oled keskpärane,” tõdeb väikesest Hiiumaa külast maailma absoluutsesse tippu pürginud muusikaprodutsent Rain Ventsel, kel värskelt seljataga raske äritüli.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.