Äripäeva arvamusliider: lõpuks jäävad skandalistid poliitikas üksi

Poliitikud peavad millegi saavutamiseks leidma kaaslased, ent äärmuslike sõnavõttudega skandalistid jäävad tõsiseltvõetavuse kaotades üksi ja marginaliseeruvad, leidis endine tipp-poliitik ja nüüdne õppejõud Kadri Simson raadiosaates "Äripäeva arvamusliider".

Eesti poliitiline retoorika ei saa vaatamata Tartus Isamaa nimekirjas kandideerinud sisulooja Kris Kärneri sotsiaalmeedia tüüpi-sõnavõttudele väga sügavale sohu vajuda, kuna meie turvavõrgustik on Simsoni sõnul mitmepartei-süsteem.

Kui valimistel oleksid edukad üksikkandidaadid teineteise vastu, võiks väga lärmakas vähemus välja tulla ja valida ka sellise kandidaadi, kes tavakodanikes tekitab külmajudinaid ja hirmuvärineid. “Aga kuna meil on vaja poliitikas millegi saavutamiseks meeskonda ja poliitikut peavad leidma kaaslased, siis tõsiseltvõetavuse puududes jäädaksegi üksi, kes marginaliseeruvad,” selgitab Simson ja toob näite Kalle Grünthalist. “Parlamendis oli ju ta ju liiga imelik isegi EKRE jaoks ja peale seda kui ta läks akna alla, vähenesid teated temast kordade ja nüüd on ta järgmistel valimistel ajalukku kadunud tegelane.”

Simsoni veendumuse kohaselt me hindame poliitikuid just sõnade põhjal. “Ei saa vabandada skandaalseid arvamusi põhjendusega, et ärge võtke peale valimisi seda, mida ta enne valimisi rääkis tõsiselt,”  kommenteeris Simson. “Nii et selles suhtes skandalist võib-olla ei sobi poliitikasse,” sõnastab Simson.

„Paraku me valimiste järel kunagi kaotatud hääli ei loe, aga teades kui halb on see kui erakonnal on ebaadekvaatne inimene nimekirja sattunud, kelle pärast kõik peavad vabandama ning mis tegelikult morjendab suurt gruppi inimesi, siis ma arvan, et üleüldiselt Isamaa ei olnud õnnelik selle valiku üle,” lisab Simson Krist Kärneri Isamaa nimekirjas kandideerimise kohta.

Kadri Simson rääkis Karl-Eduard Salumäele veel, miks äärmuslikud arvamused ja skandaalsed avaldused valimistel siiski hääli koguvad, kas avalikult naiste ja vähemuste diskrimineerimisele üles kutsumine ning poliitiliste oponentide tapmisest rääkimine on Eesti poliitika uus reaalsus ning mis võiks meie poliitiliste kultuuri päästa.

Sel nädalal ilmunud Äripäeva Palga TOPi paistavad endiselt silma info- ja koomunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtted. Kuigi viimase paari aasta jooksul on sektori töötasude kasv nii Eestis kui üleilmselt nõudluse vähenemisega seoses pidurdunud, pole palgasurve seoses elukalliduse tõusuga kuhugi kadunud. Viimastel aastatel on IT-sektoris olnud palgatõus 7-8 protsendi juures aastas.

Teemat kommenteeris Neeme Korvile Nortal Estonia tegevjuht ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ats Albre.

Lõppenud nädalal otsustas rahvusvaheline suusaliit, et eelseisval taliolümpial ei saa osaleda Venemaa ja Valgevene sportlased. Otsus ei meeldinud presidendile ning soovimatu ka olümpiakomitee presidendile Kirsty Coventry, kes on väljendanud mõtet, et sport ja poliitika ei käi kokku ning Vene sportlased võiksid naasta võistlusareenile.

Coventry väite paikapidavusest ja tippspordi rollist diktatuuririigis rääkis kommunikatsioonieksperdi Raul Rebasega Eget Velleste.

Saate panid kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv, Eget Velleste ja Lauri Leet.

Fotol Kadri Simson, foto autor VALERIA MONGELLI/AFP/Scanpix