Tippjuht ja investor pakkusid idee, mis teeks Eesti riigivalitsemisest kõigile eeskuju. “Meil on ajalooline võimalus!”

Selleks, et reformida radikaalselt Eesti riigivalitsemist ning leida avalikus sektoris kriitiliselt vajalik kulusääst, tuleb kaasata erakapital ning tehisarulahendused, rääkisid töötukassa juht Gert Tiivas ja investor Joakim Helenius Äripäeva raadios.

Riigi kulud kasvavad majandusest kiiremini, võlakoormus suureneb. Poliitikutel on tihti lihtsam tõsta makse, kui viia läbi suuri riigiaparaadi kärpeid. Üldpilt on kriitiline – intressimäärade kiire tõus ja kulude kasv viivad kogu läänemaailma finantskriisi veerele.

Eestis kulub riigi administratiivse valitsemise peale umbes miljard eurot aastas. Kuigi see moodustab rohkem kui 20 miljardi eurosest riigieelarvest vaid murdosa, rõhutab Gert Tiivas, et valitsemiskulude 10–20% kärpimine ehk 100–200 miljoni euro kokkuhoid on sümboolselt ja praktiliselt märgiline.

"Kuidas lähed rääkima õpetajatele, pensionäridele või vähenenud töövõimega inimestele, et me peame teie valdkonna arvelt kokku hoidma, samal ajal kui sa ise ei ole oma kodumajapidamist korda teinud?" küsib Tiivas. Tema sõnul peab riik käituma samamoodi nagu pere eelarvet või eraettevõtet majandav peremees. "See on ju meie kõigi ühine raha. Me peame seda majandama täpselt sama heaperemehelikult," lisab ta.

Töötukassa stiilinäide: 200 töötajat vähem

Oma väidetes tugineb Tiivas värskele kogemusele töötukassa eesotsas, kus kulusid on juba märgatavalt kokku tõmmatud ilma teenuste kvaliteeti ohverdamata. Digitaalsete kanalite ja iseteeninduse areng tähendab, et üha enam inimesi ajab oma asjad korda veebis või telefoni teel.

Selle kohandumise tulemusena töötab töötukassas praegu umbes 200 inimest vähem kui aasta tagasi. Lisaks tegeletakse kontoripindade vähendamisega üle Eesti, mis toob majandamiskuludes kaasa vähemalt 30–40% kokkuhoiu.

Vabanenud vahendid on suunatud osaliselt IT-investeeringutesse, mis tõestab, et olemasolevat ressurssi saab ja tuleb suunata nutikamatesse lahendustesse.

Miljoniinvesteeringud läbi erakapitali

Kui töötukassa näide illustreerib traditsioonilist kulusäästu, siis Joakim Heleniuse vaade on suunatud tehisaru tulevikule. Ehkki riik otsustas suunata tehisaru koolitustesse 5 miljonit eurot, on suurte reformide jaoks vaja oluliselt mahukamaid tegevusi.

Kui mõni riigiasutus vajaks kaasaegsete AI- ja IT-süsteemide juurutamiseks näiteks 50 miljonit eurot, siis eelarvedefitsiidis vaevleval riigil seda raha ei ole.

Siin astubki mängu Heleniuse ettepanek: kaasata erakapital. Eraettevõtted investeeriksid vajaliku kapitali ning tooksid kaasa erasektori teadmised ja juhtimisoskused. Vastutasuks sõlmitaks pikaajaline leping, mille alusel jagatakse tehisaru ja automatiseerimise abil saavutatud kulusääst riigi ja erainvestori vahel.

“Eesti võiks olla maailmale eeskujuks tehisaru kasutuselevõtul. Meil on selline ajalooline võimalus siin midagi suurt ära teha," sõnab Helenius.

Hästi unustatud vana

Mõte era- ja avaliku sektori koostööst IT-infrastruktuuri ehitamisel ei ole Eestis täiesti uus. Tiivas meenutab aega umbes 20 aastat tagasi, mil ta Tallinna börsi juhtides seisti silmitsi probleemiga: osaühingud tegutsesid niiöelda hallis alas ning vajati kaasaegset registrisüsteemi.

Toonane justiitsminister Märt Rask ja riigiametnikud mõistsid vajadust, kuid riigil puudusid vahendid registri väljaarendamiseks. Tallinna börs ja keskdepositoorium pakkusid välja lahenduse: nad investeerisid süsteemi ise ning kasumlikkus tagati 20-aastase lepingu kaudu, kus ettevõtted maksid igakuiselt väikest teenustasu. See toimiv mudel näitab, et oleme suutelised avaliku sektori teenuseid erasektori kapitaliga ehitama.

Tehisarurevolutsioon jõuab riigivalitsemisse igal juhul, ning küsimus on vaid selles, kas Eesti haarab ohjad või kopeerib hiljem teisi. Heleniuse sõnul võiks julgeid reforme tegev peaminister minna ajalukku suure riigimehena kogu Euroopa ulatuses.

Tiivas võtab teema kokku isiklikuma noodiga, mõeldes oma gümnaasiumi lõpetavale tütrele: eesmärk on luua innovaatiline ja tõhus Eesti, kuhu välismaal õppinud noored tahavad tagasi tulla.

"Et ta näeks Eestit kui väga ägedat kohta, kus ei ole ainult tema minevik ja kodu, vaid kus ta näeb kohta, kus on tema tulevik," rõhutab Tiivas.

Majanduspoliitilist saadet “Edukas Eesti 2027-2031” juhtis Äripäeva peadirektor ja ajakirjanik Igor Rõtov.