Tuline pensionidebatt: "katsu korra vait olla, mees!"

Kas inimesi ootab pensionireformi tulemusena vaesus või saavutatakse suurem vabadus, suurem ühiskondlik rikkus vastutuse tulemusel ning teenitakse paremat tootlust kui praegu pakuvad aktiivsed pensionifondid, arutasid „Poliitikute töölaua“ saates reformi üks eestvedajatest Aivar Kokk (Isamaa) ning endine rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Ligi oli veendumusel, et reformi tulemusel väheneb inimeste sissetulek pensionieas vähemalt 16%, Kokk temaga ei nõustunud. „Sissetulekute vahe on ainult 22 eurot kuus, reformi tulemusel vabaneb raha, ettevõtted saavad investeerida masinatesse ja seadmetesse nign tulevad paremad töökohad“ rõhutas Isamaalane.

Jürgen Ligi sõnul tähendab aga teise samba olemasolu 500eurose sissetuleku puhul pensonikogujale vanaduses 16 protsenti kõrgemat sissetulekut ning 4500eurose sissetuleku juures 44 protsenti suuremat pensionit. „Ma ei ole nõus, et üks mees lihtsalt tuleb ja valetab,“ kommenteeris ta Koka seisukohta ainult 22eurosest pensionikaost teise samba väljavõtjatele.

Kokk aga väitis, et kui inimesel on kogunenud pensionisambasse 4000 eurot, tähendab teise pensionisamba väljavõtmine tulevikus umbes 22eurost kadu sissetulekutes. „Katsu korra vait olla, me räägime siin süsteemist, katsu korra vait olla, mees, ma räägin sellest, et 17a jooksul, kus pensioni on saadud koguda, selle aja jooksul ei saa hinnata kogumispensioni suurust, see on absoluutne vale,“ vastas Ligi Kokale.

Veel tuli juttu sellest, et kas riik peaks üldse inimeste pensionipõlve tagama või on see igaühe enda vastutus. Uurisime, et kui raha väljavõtmine teisest pensionisambast tähendab vabadust, siis milline vastutus sellega peaks kaasnema ning kui õiglane on väljavõtjate hilisem aitamine maksumaksja taskust.

Juttu tuli ka sellest, milline saab olema reformi jõustumise ajakava siis, kui president seda välja kuulutama ei peaks.