Karl-Eduard Salumäe • 30. juuli kell 10:22

Hea kestmine muudab tööstusmootori odavamaks ja keskkonnasõbralikumaks

Ants Kallaste (vasakul) ja Christen Puust  Foto: Sven Sommer

Tööstusmootorite maailma tulevikusuund on tehnoloogia, mis näeb masinate rikkeid ette ning aitab neid ennetada, saab teada seekordsest saatest „Tark elukeskkond“.

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteaduri ning elektrimasinate uurimisrühma juhi Ants Kallaste sõnul on tööstusmootori ökoloogilise jalajälje vähendamiseks tähtis, et see kestaks riketeta oma elutsükli lõpuni. Sestap näevad teadlased vaeva, loomaks süsteeme, mis reageerivad juba enne, kui mootor läheb katki ja seiskab tehase töö.

Võimaliku terendava rikke tuvastamiseks on Kallaste juttu mööda mitu võimalust. „Aga nende määramine on väga keeruline, sest tihtipeale nõuab see suurt andmemahtu. Infot tuleb koguda nii selle kohta, mis on olnud, kui selle kohta, mis tulevikus tuleb,“ lisas ta.

„Ants räägib väga õiget juttu,“ sekundeeris saate teine külaline, ABB suurte mootorite ja generaatorite tooterühma väärtusahela juht Christen Puust. Tema selgitusel tuleb ettevõtetel vaadata tööstusmootorite kogumaksumust elutsükli jooksul. Lisaks soetus- ja hoolduskuludele sisaldab see ka seisakumaksumust.

„Tihti ongi seisakumaksumused kõige suuremad,“ märkis Puust.

Meeste üksmeelsel tõdemusel mõjutavad tööstusmootorid meie igapäevaelu suuresti. Saates kuuleb ka lühiintervjuud Tallinna Vee tootmisdirektori Aleksandr Timofejeviga, kes ütleb, et 21. sajandil pole elektrimootoriteta veefirma isegi mõeldav.

Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe. Kuula seda siit:

Hetkel kuum