Käesoleva sajandi kandvaim poliitiline ideoloogia võib olla rahvuskonservatism, kirjutas hiljuti politoloog Tõnis Saarts. Intervjuus “Äripäeva arvamusliidrile” ütleb ta, et suurimaks vastujõuks kujuneb sellele roheline liikumine.

- Saksa 23. veebruari üldvalimiste eel pelgavad sakslased, et nn tulemüür paremradikaalse AfD võimulepääsemiseks murtakse Foto: IMAGO/Scanpix
Saartsi kirjeldusel saatsid viimast kaht sajandit kaks progressiivset liikumist – esmalt 19. sajandil liberalism ning seejärel 20. sajandil sotsiaaldemokraatia. 21. sajandi juhtjõuna näeb vähemasti praegu politoloog rahvuskonservatiivust. Ent tema sõnul võib olla keskse poliitilise konflikti kirjeldamisel abi sotsioloog Michael Manni viimasest teosest.
"Tema oma viimases raamatus käib välja teesi, et 21. sajandi kõige domineerivamaks ideoloogiaks saavad rohelised ja paremradikaalid-fašistid," ütles Saarts.
Tema hinnangul eristub rahvuskonservatism eelmiste sajandite juhtideoloogiast seepoolest, et sel puudub progressiivne agenda – teisisõnu, see pole suunatud mitte tulevikku, vaid tegeleb nostalgiapoliitikaga.
Kuidas laiemalt poliitilist konflikti kirjeldada ja kas klassisõda on tegemas tagasitulekut, Saarts intervjuus selgitab. Intervjueeris Indrek Lepik.
Politoloog: 21. sajandi võitlus tuleb roheliste ja fašistide vahel
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lõviosa Donald Trumpi täitevkorraldustest on suunatud paljude ameeriklaste esimure – immigratsiooni – lahendamisele. Osa korraldusi on revolutsioonilised, kuid selles nende häda seisnebki – need võivad olla Ameerika Ühendriikide põhiseadusega vastuolus ning saada kohtute poolt tõkestatud, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Aasta 2025 tuleb Eesti poliitikas kindlasti mitte vähem põnev, kui oli pöördeline 2024, mil erakonnad lagunesid ja mitu parteisambaks peetud poliitikut leidis uue varjualuse, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Maailma rikkaim mees ja USA presidendi Donald Trumpi suurrahastaja Elon Musk viskas riigipea ametissevannutamise tseremoonial mitu korda õhku žesti, mida kasutasid natsid tervituseks ja au andmiseks. Semiootik Daniele Monticelli sõnul on väljakujunenud sümbolite sedasorti vaba kasutamine murettekitav.
Mure Euroopa Liidu kahaneva konkurentsivõime pärast sunnib tarbijakeskseid ühinemisreegleid ümber vaatama.
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.