Asekantsler Xenia Joost: Eesti majanduse kasutamata potentsiaal peitub kultuuritööstuses
Eesti kultuurist räägitakse pahatihti pelgalt virelevast ja toetustest elatuvast valdkonnast, kuid ta võiks olla Eesti majanduse järgmine suur vedur, leiab kultuuriministeeriumi loomingu asekantsler Xenia Joost.
Viga hasartmänguseaduses tekkis rahandusministeeriumis ja see võib tähendada kahe miljoni euro suurust auku. Mitu kasiinoäri kavatseb vea parandamiseni maksu tasuda, kuigi pole teada, kuidas seda täpselt teha.
Vaid riigieelarvega seotud kultuuri rahastusmudel on tupiktee. Erasektori panust saaks suurendada, kui käima lükata institutsionaliseeritud filantroopia programm, kirjutab juhtimiskonsultant ja väärtusahelate uurija Birgit Linnamäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud töös.
Saksa elektroonikatootja Lacon Groupi neelanud elektroonikatööstus Incap on nüüd 300 miljoni euro suurusega käibega ettevõte, ütles firma president Otto Pukk saates “Kuum tool”.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.