Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    10 huvitavat fakti taasavatud Lutheri Masinasaalis

    Foto: Andres Haabu, Julia-Maria Linna

    Hanno Grossshmidt - arhitekt Kadri Tamme - sisearhitekt Artur Ümar - muinsuskaitse spetsialist

    1. Ainulaadne juugendlik kandetarind
    Lutheri Masinasaali katab konstruktsiooniajaloo seisukohalt väärtuslik ja unikaalne juugendlik raudbetoontarind. Nii suuremahuline raudbetoonist konstruktsioon on märkimisväärne nii ehitusteaduslikus kui ka tehnilises mõttes. Valguslatern, mida betoonist fermistik kannab, on oma pinnalt üks suurimaid Baltikumis.
     
    2. Tehnokorruse elegantsed kandedetailid
    1912 valminud masinasaal ning eriti hoone tehnokorrus polnud kunagi mõeldud eksponeerimiseks. Omaaegsel tehnokorrusel säilitati restaureerimise käigus algupärased püramiidjad postid illustreerimaks kunagist robustset siseviimistlust ning seadmekorruse kandvat loogikat. On tähelepanuväärne, et toona kujundatud detailide vorm on äärmiselt elegantne – seda ka tsoonides, kus peale meistri neid mitte keegi kunagi ei näinud!
     
    3. Ligi 3000 m2 vineeri
    Austusest maja ajaloo vastu on Lutheri Masinasaali restaureerimisel kasutatud siseviimistluses ohtralt vineeri – kokku lausa 2900 ruutmeetrit. Kuna suure tõenäosusega leiutati vineer just Lutherite vabrikus, oli algusest peale selge, et vineeri tuleks ühel või teisel moel tuua ka masinasaali sisekujundusse. Teadlikult valiti vineeri jaoks viimistlusviis, mis oleks võimalikult sarnane 100 aastat tagasi kasutatud mööblilaki tooniga. See pruunikas toon lisas masinasaali iseloomulikku endisaegset hõngu.
     
    4. Masinasaali akustika
    Peaaegu sama palju kui vineeri, on masinasaalis kasutatud peidetud kujul ka akustilist plaati – kokku 2750 m². Ilma akustiliste plaatideta oli masinasaalis järelkaja 4 sekundit, mis on poole rohkem kui akustilise muusika kontserdisaalis ja näiteks 4 korda rohkem kui elektroakustilises Nordea kontserdisaalis. Helineelavate plaatidega on taandatud masinasaali järelkaja 2 sekundi peale ning akustiliste ekraanidega töökohtade juures 1,5 sekundi peale. See on mõnevõrra rohkem kui tavapärases büroos, kuid sellise suure saali kohta jääkski tavabüroo kõla vast imelikult kuivaks.
     
    5. Seinad olid originaalis siledad
    Võib mõjuda üllatavalt, et esialgu olid kõik masinasaali seinad ja aknapaled siledaks krohvitud, nagu võib näha samade arhitektide samal ajal tehtud Draamateatri ja Õnnepalee interjööris. Pika kaalumise järel otsustati restaureerimise käigus interjööris siiski loobuda krohvist ja eksponeerida hoopis müürikivi. Seda põhjusel, et rohmakas kivi mõjub tänapäeval paradoksaalselt esteetilisema ja põnevamana kui sile krohv. Lisaks töötab poorne kivi ka akustiliselt paremini.
     
     
     
    6. Konstruktsioonide loogika
    Vanad kandekonstruktsioonid ja müürid ning uued vahelaed on omavahel täiesti eraldatud ning üksteisele ei toetu. Kõik uued sisseehitatud vahelaed toetuvad metallpostidele, mis on värvitud mustaks. Eesmärk oli hoida vanad ja uued konstruktsioonid selgelt eraldi ja eristatavad.
     
    7. Kuulsast Luterma toolist inspireeritud teraspiirded
    Avatud aatriumis asuvad kolme vertikaalpostiga mustad teraspiirded ei ole juhuslik valik, vaid hoone ajaloole mõeldes arhitekt Hanno Grossschmidti poolt tehtud eridisain. Inspiratsiooni teraspiirete kujundamisel sai arhitekt kahest kohast – Lutheri Masinasaali kõrval säilinud originaal raudaialt ning ühe kuulsaima juugendstiilis Luterma tooli leenilt. Teraspiirde valmistas Eesti ettevõte Mainsten.
     
    8. Keeruline lühtrivalik
    Kesklöövi lühtrite valikul olid määravaks kaks teineteisele vastandlikku ideed. Ühelt poolt kutsus avar ja tühi ruum sinna riputama ja eksponeerima midagi suurt. Teisalt ei soovitud tähelepanu ruumimõjult kõrvale juhtida ning ka originaalis pole seal kunagi midagi rippunud. Valituks osutusid 1,5meetrise läbimõõduga peened valgussõõrid, mis lasevad endast läbi vaadata, mõjudes samal ajal siiski ka ise omaette vaatamisväärtustena.
     
    9. Luterma toolide galerii
    Parkla sissepääsu ja aatriumi vahele jäävas koridoris asub ajalooliste Luterma toolide ekspositsioon. Igav pikk tunnel sisenemisel pani arhitektid algselt pead murdma, kuid kui selgus, et Ramon Raskil on kogutud ligi poolsada Luterma tooli, tundus igati sobilik elavdada muidu igav sissepääs Lutheri ajalugu tutvustava näitusega. Välja valitud 10 Luterma tooli on paigutatud kahele poole koridori koos tutvustavate tekstidega vanade konstruktiivsete betoonkandepostide vahele klaasvitriinidesse.
     
    10. Eesti disain sisekujunduses
    Enamik sisekujunduse elemente üldkasutatavatel aladel on originaallahendused ja loodud just masinasaalile mõeldes. Sisekujunduses on kasutatud palju ka moodsat Eesti disainiloomingut, näiteks on esindatud Borgi tugitoolid Custo W, Anomal Design klassikalised kangasjuhtmega valgustid, Tamma Desing NÖRK RACK nagid, Tarmeko taburetid ja Pixneri vineerist koolitusmööbel.
     
    Äripäeva ehitusuudised korraldab 8. augustil seminari "Lutheri vabriku masinasaalist moodsaks ärimajaks". Registreeruda saab siin.
     
  • Hetkel kuum
Hapra äriga monopol: Tallinna ettevõte veab Euroopa Liidus ainsana Peterburist kuulsat portselani
Tuumajaam Eestis: maailmas tegutseb reaalselt vaid paar sellist näidist
Euribori langus süveneb, laenuvõtja rõõmustab
Raadiosaated
Eesti üks suuremaid festivale tõi tagasi 11 miljonit, toetajate leidmine on üha raskem
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Lääne-Virumaa TOPi võitja: meil töötajate leidmisega raskusi pole
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.