Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juubel: Aktiivselt arenev Vesimentor toob turule hulga uusi teenuseid

    Vesimentor OÜ sai alguse 20 aastat tagasi plasttorudest kaevude tootmisega. Aktiivse arendustöö tulemusega pakub Pärnu ettevõte oluliselt laiemat teenusevalikut alates survevalu- ja vaakumvalutehnoloogiast kuni CNC-lõikuse ning kroomimiseni. Uusi suundi on tulemas veelgi.

    Vesimentor OÜ aastakäive on umbes 2,25 miljonit eurot ning sellest pool läheb ekspordi arvele. Kui uued seadmed korralikult tööle hakkavad, võiks ekspordi osakaal kasvada umbes70 protsendini.

    Ettevõtte juhi Kristo Kirsi hinnangul on uute tehnoloogiate soetamine ühest küljest riskide maandamine erinevate tegevustega, teisalt aga annab see võimaluse pakkuda senistele klientidele laiemat teenusevalikut ning saada juurde uusi väga põnevaid kliente erinevatest sektoritest.
    Alustades teostas Vesimentor OÜ käsikeevitust platsmassile ja valmistas lihtsamaid plastdetaile nagu väiksemad pumplad ning reo- ja sadeveekaevud. Ligi viis aastat tagasi soetati rotovalu-tehnoloogia, millega hakati tegema telekommunikatsioonisektori jaoks erinevaid kaablikaeve. „See on tänaseni meie nii-öelda leivanumber, millele on lisandunud suur hulk muid mahuteid ja tooteid,“ märgib Kirs. Lisaks on olemas seadmed plasti jahvatamiseks, käsikeevituseks, purustamiseks ning ultrahelikeevituseks.
    Viimaste aastate jooksul on ettevõte võtnud ette tõsisema arengu erinevate tehnoloogiate juurutamisel ning teenusteportfelli laiendamisel: lisandunud on survevalutehnoloogia, vaakumvalutehnoloogia ja CNC-lõikus. Tootmine toimub 1000ruutmeetrisel pinnal, millele lisandub 4000 ruutmeetrit laopinda.
    „Täna moodustab olulise osa meie käibest kaitsetööstuse valdkonda tehtavad tooted. Omame ka kaitsetööstusele tootmiseks vajalikku ISO sertifikaati AQAP ning lisaks ISO 9001, 14001 ja väljatöötamisel on ISO TS sertifikaat. Need näitavad, et võtame oma tööd tõsiselt, oleme usaldusväärsed ning panustame oma tegevusse jätkusuutlikult,“ räägib Kirs. Teine suur osa Vesimentori käibest tuleb telekommunikatsiooni- ja maakaevude valdkonnast ning kolmandana võib nimetada surve- ja vaakumvalu erinevad tooted.
    Sel aastal lisandub Vesimentori teenuste hulka metalliseerimine, mille abil saab erinevad tooted ja materjalid katta alumiiniumi-, kroomi-, kulla-, titaani- või mõne muu metallikihiga.
    Uudised: metalliseerimine ning kummitihendite CNC-pink
    „Sel aastal on meil tulemas kaks siinses regioonis veidi haruldasemat tehnoloogiat – metalliseerimine ehk kroomimine ning CNC-põhimõttel toimiv kummitihendite paigaldusmasin,“ tutvustab ettevõtte juht.
    Metalliseerimispingi abil saab erinevad tooted ja materjalid katta alumiiniumi, kroomi,  kulla, titaani või mõne muu metallikihiga. Seda tehnoloogiat kasutatakse väga palju näiteks autotööstuses masinate esi- ja tagareflektorite tegemisel, samuti valgustitetootmises erinevate reflektorpindade, kodumasinate tööstuses erinevate nuppude, läikivate pindade ja ekraaniraamide katmisel ning kosmeetikatööstuse pakenditel. Valdkond on lai alates masinatööstusest kuni pakendi- ja klaasitööstuseni, kuna ka klaasi saab metalliseerida.
    Vesimentori teine huvitav uus suund sel aastal on kummitihendite paigaldusmasin. CNC põhimõttel töötav seade on võimeline järgima kliendi antud kujundit ning tootma neid erinevate paksustega. Tihendite valmistamise teenus ehk inglise keeles potting ei ole Eestis väga levinud, kuid vajalik kõikvõimalikes valdkondades alates elektritarvikutest ja kodumasinatest kuni mootoriteni.Kristo Kirs märgib, et uute pinkide lisandumine ei ole mitte ainult lihtne investeering tehnoloogiasse, vaid kogu tootmishoone ümberehitamisse, sest uued seadmed vajavad ülimat puhtust. „Ehitame oma tootmist nii-öelda tolmuvabaks. Väljakutse on suur, aga edasiseks arenguks väga vajalik.“
    Tulemas on veel kolmaski uus tegevussuund – kõrgsageduskeevitus, mis liidab plastdetailid omavahel läbi vibratsiooni. Sellest teenusest on kliendid Kristo Kirsi sõnul olnud väga huvitatud, sest kõrgsageduskeevitus võimaldab plasti liita senise aeganõudva protsessi asemel ülikiirelt.
    Eesmärk on ekspordi suurendamine
    Vesimentor OÜ käive on aastas umbes 2,25 miljonit eurot ning sellest pool läheb ekspordi arvele. Kui aga uued seadmed korralikult tööle hakkavad, võiks ekspordi osakaal kasvada umbes 70 protsendini. Praegu töötab ettevõte näiteks oma hooajal ehk siis kevadest sügiseni mitmes vahetuses, kuid talvel ühes – ka siin oleks koht, kus saaks efektiivsust tõsta.
    „Meie eesmärgid on kõrged, aga saavutatavad,“ nendib Kristo Kris. „Ja seda muidugi tänu meie suurepärasele kollektiivile, kes teeb oma tööd professionaalselt ja südamega. Aitäh neile ja kõigile meie klientidele ning koostööpartneritele!“
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.