Riik jagab ettevõtjatele 110 miljonit eurot tootmiste tõhustamiseks

See tähendab, et väiksema materjalikuluga saadakse sama palju või enam toodangut. Statistiliselt tähendab see €/kg toote kohta kulu vähenemist. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus selgitas, et kui Euroopas on see näitaja keskmiselt üle kahe euro kilogrammi kohta, siis Eestis on see 0,5 eurot kilogrammi kohta.“Me saame oma ressursist majandusele vähem lisandväärtus kui Euroopas teised riigid. Me ei mõtle siin mitte ainult käegakatsutavat ressursi nagu kivi ja puit, vaid me raiskame ka energiat,” tõdes Lõhmus.

Lõhmuse sõnul on ressursitõhususe meetme esimene eesmärk aastaks 2023 analüüsida ning investeeringuks riigi poolt toetust anda 270 ettevõttele. “Ennekõike on meede suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle ressursitõhususe investeeringud võivad alguses tunduda luksuskaubana, kuid päeva lõpuks tasub see ennast majanduslikult ära. Ettevõte teenib tänu investeeringutele ühelt ühikult ressursilt lõpuks rohkem raha,” selgitas asekantsler.Toetust saab taotleda ühe ettevõtja kohta kuni 2 miljoni euro ulatuses. Ettevõtted peavad tegema esiteks ressursikasutuse analüüsi, kuna see on hilisemate investeeringute toetuse taotlemise eeldus.Lõhmuse sõnul saab raha ja tuge ka ressursikasutuse analüüsi tegemiseks, mida teevad koolitatud energia- ja ressursijuhtimise spetsialistid. “Analüüsiga kaardistatakse tootmise parendamist vajavad kohad ja siis saab ettevõte tulla investeeringu toetust taotlema,” lisas ta.

Ressursitõhususe põhimõtted annavad asekantsleri sõnul ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmise efektiivsemaks ja hoida kokku kulusid ning selle kaudu olla konkurentsivõimelisem. “Oluliste põhimõtete hulka kuuluvad ringmajanduse printsiibid: materjalide ja tootmisjääkide taaskasutus, süsteemide uuendamine, tootmise ülejääkide ringlusse võtmine, ökodisain,” märkis Lõhmus.

Mäetööstus, toiduainete tootmine ja joogitootmine; puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; paberi ja pabertoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine. 2018. aastal laiendatakse taotlemist ka teistele töötleva tööstuse sektoritele, kes praegu saavad juba analüüsi jaoks toetust küsida.

Kokku on investeeringute toetuste kogumaht ligi 110 miljonit eurot.Investeeringu toetus on 100 000 – 2 000 000 eurot ettevõtte kohta.Toetuse protsent kogu investeeringu summast sõltub ettevõtte suurusest ning taotletava toetuse liigist, varieerudes 25 ja 50% vahel. Näiteks vähese tähtsusega abi on kuni 200 000 € eeldusel, et toetus on kuni 50% projekti maksumusest.

Jäätmete käitlemise eest ei pea enam maksma, kui need on teisele tootjale või enda tootmisprotsessis uue toote tooraineks.Tootmisseadmete jääksoojust saab kasutada tootmishoonete soojendamiseks või elektri tootmiseks ja vähendada selliselt kulusid.IT-lahendustega saab automatiseerida neid tootmisprotsesse, mis seni on vajanud inimtööjõudu, ja optimeerida ressursikasutust.Uuendatud valgussüsteem võib anda üle 80% kulude kokkuhoidu.Tootmisjäägid tuleb muuta uuesti tooraineks või suunata energiatootmisse, sest need on kasutuspotentsiaaliga ressursid.

Lisainfot ressursitõhususe meetme ja toetuse taotlemise kohta leiab Keskkonnaministeeriumi ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehtedelt.Oktoobris toimub üle Eesti tasuta koolitus-seminaride sari “Energia- ja ressursitõhusus tootmises”, mis on suunatud töötleva tööstuse ettevõtete tootmis-, tehnika-, haldus- ja tegevjuhtidele. Seminaril räägitakse ettevõtete ressursitõhususe meetmest, reaalsete säästutoovate tulemuste saavutamisest ning tuuakse praktilisi näiteid töös olevate projektide näol. Lisainfo ja registreerumine siin.

Artikli ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus