Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui laenu saab kontserni emaettevõte või mõni teine kontserni kuuluv sõsarettevõte. „Teatud tingimustel võib sellist laenu maksustamisel käsitleda kui varjatud kasumieraldist, millelt Eesti ettevõte peab maksma 22/78 tulumaksu,” märgib Kalamäe. Tema sõnul mängivad maksuriskide maandamisel olulist rolli laenulepingu tingimuste tavapärasus, sealhulgas laenu tagasimaksegraafiku täitmine ja saaja võimekus laenu tagasi maksta.

Maksuriskid võivad suureneda näiteks siis, kui laenu tähtaega pikendatakse, laenusummat korduvalt suurendatakse või kui Eesti ettevõte ei maksa emaettevõtjale regulaarselt dividende.

Kui laenu saab füüsiline isik, olgu selleks osanik või mõni muu isik, kes ei ole kontserni ema- ega sõsarettevõte, võidakse antud laenu teatud juhul maksustamisel käsitleda ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisena. „Ka sellisel juhul tekib ettevõttel tulumaksukohustus, kui laenutehing ei vasta turutingimustele või puudub tõenäosus, et ettevõte saab laenust turutingimustele vastavat intressitulu,” selgitab Kalamäe. Tähelepanelik tuleks olla seotud isikutele laenude andmisel – need võivad hõlmata ka isikuid, kellega ettevõttel on ühine majanduslik huvi.