• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hyundai tehas pakub Tallinna linnale autobusse

    Hyundai pakub 23 istekoha ja 53 seisukohaga busse Aerocity 540. Ühe standardvarustusega bussi hind on 731 250 krooni.
    Hyundai tehase pakkumust vahendava ASi Satex-Auto tegevdirektori Tarmo Noodi sõnul tehakse pakkumus 30--50 autobussi ja üle 50 bussi peale.
    Tema väitel sõltub ostetavast bussikogusest tehase antava laenu protsent, mis jääb igal juhul alla kümne protsendi.
    Hiljuti Leetu müüdud Hyundai busside puhul oli laenuprotsent 8,5, lisas Noot. Kohe tuleb sisse maksta 20--30 protsenti kogu tehingu maksumusest.
    Noodi sõnul ei hakkaks ostu korral busside hooldusega tegelema mitte Hyundaid Eestis esindav Satex-Auto, vaid spetsialistid koolitatakse välja Tallinna autobussikoondises, kuhu tehasest saadetaks otse ka varuosad.
    Tallinna linnavalitsuse majandusnõuniku Kaarel Halla sõnade kohaselt on neil varem puudunud igasugune informatsioon Hyundai busside kohta ja Korea tehase pakkumus tuli neile meeldiva üllatusena.
    Seni on linnavalitsus lasknud Tallinna autobussikoondise spetsialistidel uurida üheksa firma pakkumuste hinna ja tehnilise taseme suhet.
    Tuntud Scania, Volvo, Mercedes-Benzi ja Mani busside kõrval on vaatluse all olnud ka Ikaruse, Lazi ja Liazi uue põlvkonna bussid.
    Halla väitel ei vastanud aga viimatinimetatud Ida-Euroopa bussitehaste toodang eurostandardi Euro 1 tingimustele.
    Teiste busside hulgast on Halla kinnitusel hinna ja tehnilise taseme suhte poolest seni kõige sobivamaks tunnistatud Tartu ASi Baltscan tehases kokkupandavad Scania L113 bussid.
    ASi Estoscan müügijuhi Janno Karu kinnitusel on Baltscani kokkupandavate busside hind ligi kaks miljonit krooni tükk ja liisingu protsent jääb 10 ja 15 vahele.
    Kaarel Halla väitel asutakse uurima ka Hyundai busside tehnilisi andmeid ja sobivust meie tingimustes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.