Mitu nuppu juhi töölauale?

Rahvusvahelisse juhtimisfolkloori kuulub jutt miljonärist, kes seadis oma lauale iga nõuandja väljakutsumiseks eraldi nupu. Pea leidis aga, et piisab ühest nupust, millele vajutada: siis ilmub tippnõuandja, kes ütleb, kas ja milliseid teisi nõuandjaid veel kutsuda.

Eesti tärkavas turumajanduses peetakse veelgi paremaks, kui tippnõuandja juhti liialt paljude lahendustega ei tüüta, vaid projekti algusest lõpuni ise ellu viib.

Üleminekuperioodi ärielus on palju neid, kes avalikult või varjatult niisuguse tippnõuandja rollile pretendeerivad. Ettevõtted saavadpakkumusi reklaamiagentuuridelt: andke meie käsutusse firma järgmise aasta reklaamisummad ja me paneme paika ka teie turundusstrateegia. Personalivaliku firma lubab väljaotsitud töötajaid ise koolitada ja ühtseks meeskonnaks kujundada. Kas juhi mured on murtud, kui ta leiab konsultandi, kes lubab mitte ainult nõu anda, vaid ka nõuannete elluviimise enda peale võtta? Edu saavutamist võivad siiski takistada vähemalt kaks veealust kari.

Esiteks, suurte lääne firmade eeskujul välja pakutud «seinast seina» teenusele puudub teenust pakkuva firma sildi taga tihti vajalik professionaalne kate. Loova mõttelaadiga disainer võib uskuda, et firma turundusstrateegia väljatöötamine on lihtsalt väike eelmäng reklaamisõnumi vormimisele. Juhtimiskonsultandi jaoks sisaldab strateegia kujundamine palju keerulisi valikuid, mida firma juhtkond peab ühiselt tegema, kui reklaamiteenuseid soovitakse tellida tõepoolest läbimõeldult. Veelgi tõsisem on teine veealune kari -- konsultandi kui nõustaja ja teenuste vahendaja (broker) rollide ühendamisega kaasnevad ohud. Kas arvutustehnikat ja tarkvara müüvast firmast saab leida piisavalt neutraalse arvutustehnika konsultandi, kes soovitaks kliendil osta konkureerivast firmast? Eesti oludes veel saabki, sest leidub palju arvutifanaatikuid, kes on lojaalsemad oma professioonile kui tööandjale.

Kas mõnel kliendil on aga kogemusi reklaami- ja disainibürooga, kes tellija turundusstrateegiat analüüsides on jõudnud järeldusele: «Soovitame teil kavandatud reklaamieelarvet sel aastal vähendada ja vabanenud raha kasutada tootmistehnoloogia täiustamiseks. Alles seejärel reklaamile suuremaid summasid kulutada.»

Koolitusfirma esindajana on mul varuks auhind firmajuhile, kes sellisest väärtuslikust kogemusest esimesena teavitab. Kardan siiski, et auhinna üleandmise võimalust tuleb kaua oodata. Neutraalse konsultandina tegutsemist ei taga ainult eetikale apelleerimine, vaid ka vastuoluliste huvidega rollide lahushoidmine. Konsultandilt saab mitmekülgset ja tasakaalustatud teavet oodata siis, kui tema tulud sõltuvad ainult teabe kvaliteedist ja kliendi võimalusest selle alusel ise otsuseid vastu võtta.

Kui nõuandja rollis esineb vahendaja, ükskõik kas vahendatakse reklaami, kinnisvara, personali, laene või midagi muud, on tema huviks konkreetsest vahendustehingust saadav tulu. Nõuda vahendajalt, et ta soovitaks kliendil sõlmida kasulikum tehing teise vahendaja kaudu, on naiivne.

Tänapäeva Eestis soovitakse koolitajalt ja konsultandilt tihti, et ta võtaks endale mitu rolli: äriplaani koostamist selgitades aitaks ka pangalt laenu taotleda, äriläbirääkimiste taktikast teavitades vahendaks ärikontakte uute partneritega jm.

Firmajuhid peaksid kõrvuti selliste terviklike teenustepakettide eelistega nägema ka ohtu, et protsessid väljuvad nende kontrolli alt. Vahendajaks muutunud nõustaja võib tema eest tegevuse käigus teha otsuseid, mida peaks firmas tegema ikkagi need, kes organisatsiooni tuleviku eest tegelikult vastutavad.

Äri- ja juhtimiskoolituse üks sihte on anda teavet, mille alusel firma juhtkond suudab talle pakutavaid äriteenuseid läbimõeldult hinnata ja võrrelda. Teenustest on kasu siis, kui juhtkond teab, mida muuta ja mida säilitada. Koolitaja ei püüa klienti otsuste tegemisel asendada, vaid aitab tal otsuseid mõjutavaid ohte ja võimalusi paremini mõista. Koolitus aitab piiritleda otsused, mida ise teha ja leida kriteeriumid, mille alusel valida organisatsioonile väljastpoolt pakutavaid teenuseid. Arenenud turumajanduse maade eeskujul on koolitusprogrammidesse mõistlik esinema kutsuda ka juhile vajalikke teenuseid pakkuvate organisatsioonide esindajaid. Ei ole midagi halba selles, kui esineja kujundab oma organisatsiooni mainet sel teel, et hea loengu kaudu demonstreerib enda kompetentsust, näitab teooria rakendamise oskust. Koolituse korraldaja keeruline ülesanne on tagada sellistes esinemistes mõistlik proportsioon konkreetse firma teenuste tutvustamise ja laiema teabe vahel. Praktiliste kogemuste tutvustamine ei tohi muutuda firma presentatsiooniks. Koolitusprogrammis tuleb saavutada teenuste kasutamise võimaluste mitmekülgne käsitlus ja siduda saadud info koolitatavate eesmärkidele vastavaks tervikuks.

Ettevõtja äriregistrisse kandmise protseduuri võib tellida teenusena, kuid äriseadustiku edukaks rakendamiseks peab ettevõtja siiski ise selgusele jõudma firma arengustrateegiale vastavas finantsstruktuuris ja alles seejärel otsima sobivat juriidilist vormi.

Ettevõtte esindaja ja reklaamiagentuuri dialoog on tulemuslikum, kui ettevõtte juhtkond on koolituse kaudu saanud selge pildi turunduse olemusest ja müügiedendamise võimalustest. Ta on siis vääriline partner, kes ei osta põrsast kotis. Koolitus annab juhile tulevikukujutelma ja otsustusaluse tegevusvariantide hindamiseks. Teadmistele orienteeritud juht ei lase enda töölauale ainult ühte nuppu paigaldada. Vastupidi, ta püüab leida järjest uusi viise, kuidas saada, hinnata ja kasutada erinevatest allikatest pärinevat infot.

Info ja eri nõuannete seostamine ning selle järgi otsuste tegemine kuulub juhi töö olemusse. Kui aga üks tippnõuandja suudaks ja tahaks selle tööga kaasneva vastutuse enda peale võtta, oleks õigem ta juhi toolile istuma panna.