• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised välismaalt

    Lõuna-Korea juhtivate konglomeraatide Daewoo, Samsung ja Dong Ah juhatuste esimehed arreteeritakse süüdistatuna ekspresident Roh Tae-woole altkäemaksu andmises, teatas Lõuna-Korea prokuratuur.
    Daewoo esimehele Kim Woo-choongile esitavad võimud süüdistuse 24 miljardi woni (31,16 mln USA dollarit) suuruse altkäemaksu andmises. Samsungi esimeest Lee Kun-heed ootab süüdistus 25 miljardi voni (32,47 mln dollarit) ja Dong Ahi esimeest Choi Won-suki 23 miljardi woni (29,87 mln dollarit) suuruse altkäemaksu andmises.
    Teisipäeval esitas riiklik prokuratuur Roh Tae-woole ametliku süüdistuse 369 miljoni dollari altkäemaksu võtmises riigi juhtivatelt ärigruppidelt. Prokurör Ahn Kang-min ütles riigiraadios esinedes, et ekspresident sai altkäemaksu kokku 35 ärigrupi juhilt.
    Ahn teatas, et prokuratuur taotleb Roh Tae-woo varanduse konfiskeerimist. Lõuna-Korea ekspresident arreteeriti 16. novembril ja teda peetakse kinni Souli vanglas. REUTER-BNS
    Euroopa rahaliidu Maastrichti lepingu saatus on sel nädalal kaalul Pariisi tänavatel, sest kuigi Prantsusmaad haaranud streigi põhjus on siseküsimused, on tegemist kogu Euroopa kriisiga.
    Prantsusmaa pürgimine rahaliidu liikmeks esimeste riikide hulgas tähendab sisuliselt seda, et riigieelarvedefitsiit tuleb viia alla kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning selle eesmärgi saavutamiseks on valitsus kuulutanud välja plaani, mis näeb ette suurtes võlgades sotsiaalhoolekandesüsteemi reformimise, maksude tõstmise ja riigitöötajate pensionisüsteemi revideerimise.
    «Kui Prantsuse valitsus taganeb sotsiaalkindlustussüsteemi reformimise plaanist, võib Maastrichtiga hüvasti jätta,» kommenteeris üks Euroopa diplomaat. Saksa-maa juhid on öelnud, et rahaliit Prantsusmaata oleks mõeldamatu, sest see tähendaks sisuliselt «margatsooni» loomist, kuhu kuuluksid Saksamaa, Holland, Luksemburg ja Austria. REUTER -BNS
    Rootsi firma Ericsson sai Hiinast 1,56 miljardi Rootsi krooni suuruse mobiiltelefonivõrgu tellimuse.
    Ericsson sõlmis lepingu Hiinas kompaniiga Guangdong Mobile Communications Corporation (GMCC). STARTEL-BNS
    Soome Raisio Yhtymä hakkab valmistama margariini Varssavist 30 kilomeetri kaugusel asuvas C. Olsen Foodsi margariinitehases, mille kompanii äsja ostis. Tehingu hind on koos lisainvesteeringutega veidi üle 100 miljoni Soome marga, teatas firma.
    Raisio turuosa Poolas peaks tõusma 12 protsendini. Ostulepinguga omandati ka Masmixi kaubamärk, mille turuosa Poolas on seitse protsenti. C. Olsen Foods toodab tänavu 20 miljonit kilo margariini ja tehase käive on 100 miljonit marka.
    Enne tehase ostmist oli Raisiol Varssavis turundusfirma, mille kaudu müüdi Soomes valmistatud tooteid. Kõrgete imporditollide tõttu oli firma aga pikka aega kaalunud oma tootmisbaasi loomist Poolas. STARTEL-BNS
    Leedu soovib leida kaks miljardit USA dollarit uue tuumaelektrijaama rajamiseks.
    Kompanii Lietuvos Energija peab Ameerika firmaga PLUS Energy Group kõnelusi uue tuumajaama investeerija leidmise üle. Uue tuumajaama soovib Leedu rajada pärast Ignalina aatomielektrijaama sulgemist. Uues tuumajaamas on kavas paigaldada alles loomisjärgus olev ohutu reaktor AP-600.
    Kavatsuste protokoll on koostatud ameeriklaste algatusel ja see kaotab kehtivuse, kui poole aastaga investeerijaid ei leita.
    Lietuvos Energija rahvusvahelise osakonna juhataja Arturas Dainiuse sõnul võiks Leedu müüa elektrienergiat Poolale, Saksamaale ja Austriale neli-viis korda baashinnast madalamalt. Leedu--Poola elektriliini rajamiseks läheks vaja 70--200 miljonit dollarit. Dainiuse sõnul töötab projekti kallal Leedu-Poola ühisgrupp. Rootsi kompanii Vattenfal koostab kõrgepingeliini ehitamise projektieelset plaani. Firma hinnangul läheks projekt maksma 250 miljonit dollarit.
    Uue tuumajaama puhul Leedul veel selgeid plaane ei ole. Seni on otsustatud, et Ignalina aatomielektrijaam suletakse 2010. aastal. BNS
    Rootsi-Norra-Soome ühisettevõte Baltic Beverage Holdings omab pärast täiendavate aktsiate ostmist 86,2 protsenti Läti õlletehase Aldaris aktsiatest.
    Baltic Beverage Holding sõlmis möödunud nädalal lepingu 40 protsendi Aldarise aktsiate ostmiseks. 13,8 protsenti aktsiatest kavatseb omanik müüa õlletehase juhtkonnale ja töötajatele. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).