• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peterburi peakonsulaadis lõppes remont

    Peterburi kesklinnas asuvast 1840. aastal ehitatud hoonest varem vaid üht korrust kasutanud Eesti peakonsulaat on saanud oma käsutusse kogu kolmekorruselise maja koos katusekorrusega, kokku 500 m².
    Välisministeerium korraldas Kalle Kuusiku sõnul ehitusfirma leidmiseks vähempakkumise 1994. aasta oktoobris. «Sellel osales seitse Eesti ehitusfirmat, nende pakkumused algasid viiest miljonist ja ulatusid 9,5 miljoni kroonini,» rääkis Kuusik. ASiga Kembari sõlmiti töövõtuleping eelmise aasta detsembris, samal ajal algas ka maja renoveerimine.
    Kembari tegevdirektor Enno Põder ütles, et firma on Venemaal ehitanud ka sõjaväekülasid ja praegu osaleb alltöövõtjana Moskva kaubanduskeskuse ehitamisel.
    Peterburi konsulaadihoone ruutmeetri maksumus on Kalle Kuusiku sõnul 10 000 --11 000 krooni. Renoveerimise käigus ehitati majja peakonsuli ja turvamehe eluruumid. «Tehti põhjalik kapitaalremont, majast jäid järele vaid müürid, vahetati vahelaed, katus, aknad,» iseloomustas Kuusik ehitust.
    Eesti peakonsul Peterburis Märt Volmer lisas, et peakonsulaat on saanud hoone Peterburi linnavalitsuselt 49 aastaks rendile, kuid edaspidi on Eestil soov maja ära osta. «Praegu ei võimalda seda Vene seadused,» märkis ta.
    Remont on pooleli ka Peterburi peakonsulaadi viisapunktis, selle maksumus on Volmeri teatel umbes 100 000 Eesti krooni ja töid teevad Peterburi ehitusfirmad. Viisapunkti avamine annaks võimaluse võtta vastu kolmandiku võrra rohkem viisataotlejaid. Volmeri sõnul lükkub remondi lõpptähtaeg järgmise aasta algusse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.