Üllatused ajaleheturul

Novembris, siis kui käivitus tellimiskampaania, ennustati võrdset rebimist Eesti Päevalehe ja Postimehe vahel. Täiesti reaalne tundus stsenaarium, et Postimees ei saagi ennast enam nimetada suurimaks päevaleheks. Sõnumilehe väljavaateid turul püsima jääda, pidas aga asjatundjate enamus küllalt kasinaks. Igati loogiline tundus, et Eesti Päevaleht suudab enamiku endistest Eesti Sõnumite lugejatest endale haarata.

Turg käitus aga ootamatult. Võitjaks osutus ligi 50 tuhande tellijaga Postimees, kes mitte üksnes ei säilitanud oma positsioone, vaid suutis endale võita uusi lugejaid üle Eesti ja mingil määral ka Tallinnas. Eesti Päevaleht oma 32 tuhandega sai aga vähemalt kolmandiku võrra oodatust nõrgema tulemuse. Suurim üllataja oli aga Sõnumileht (21 000 tellijat), kes sisuliselt taastas sama positsiooni, mis oli Eesti Sõnumitel septembris.

Praeguses olukorras tundub Postimehe positsioon vääramatu. Eesti Päevalehel on siiski piisav arv tellijaid (eriti enam maksujõulisi tallinlasi), mis peaks tagama ka majandamiseks piisavad reklaamitulud. Samas hingab talle kuklasse kiiresti lugejaid võitnud Sõnumileht, kellel on tekkinud vähemalt teoreetiline võimalus aja jooksul Eesti Päevalehest mööduda. Tõsi praeguse turujaotuse juures peavad Sõnumilehe omanikud kandma umbes poole miljoni krooni suurust jooksvat kahjumit igal kuul.

Lähem aasta kujunebki ilmselt turuvõitluseks Sõnumilehe ja Eesti Päevalehe vahel, kusjuures tulemust ei määra enam mingid äritrikid, vaid eeskätt lehe sisu. Arvan, et selline konkurents on tervendav nii konkreetsetele väljannetele, ajakirjandusele üldse ja loomulikult ka lugejale.