Araabia Ühendemiraatide (AÜE) majanduse dünaamilisus on võrreldav ainult Kagu-Aasia ASEANi riikidega, ütles Soome kaubandusnõunik Jeff Weikkola. Tänu pragmaatilisele majanduspoliitikale ei ole Dubai enam naftast sõltuv.
Dubai on üks 1971. aastal loodud Araabia Ühendemiraatide seitsmest emiraadist. Dubai toodab päevas 200 000--300 000 barrelit naftat ning naftatulude osakaal rahvamajanduse kogutoodangus (RKT) on langenud 20--30 protsendini.
1972. aastal valmis 35 laevakohaga Port Rashidi sadam ning 1979. aastal 15 km pikkuse kai ja 67 laevakohaga Jebel Ali suursadam. Dubai naabruses Abu Dhabis on veel 21 laevakohaga Port Zayedi sadam. Lisaks käib läbi Dubai ja Abu Dhabi rahvusvaheliste lennuväljade päevas üle 500 tonni kaupa. Sadamast toimetatakse kaubakonteinerid lennuväljale 2--5 tunniga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänu sadamatele on Dubai omandanud Singapuri või Hongkongiga võrreldava positsiooni. Nende sadamate kaudu veetakse muu hulgas peaaegu kõik Iraani kaubad, sealhulgas puit.
Jebel Ali sadamasse loodi 1985. aastal vabakaubandustsoon, millele kavandati 100 ruutkilomeetri suurune pind. Kümne aastaga on seal tegevust alustanud üle 800 välisfirma ja tänavu peaks nende arv kasvama üle tuhande. Seal on lubatud sajaprotsendiline välisomand. Firmad on 15 aastat maksuvabad ja siis on võimalik taotleda uus 15aastane maksuvabadus.
Kasumi võib vabalt välja viia. Seal, nagu kogu Dubais, kehtib seadus, et palga pealt tulumaksu ei võeta. Ainult siis, kui vabakaubandustsoonist toimetatakse kaup AÜE territooriumile, tuleb maksta neli protsenti tollimaksu, mis on järelikult ainuke maks.
AÜEs on lubatud välisfirmal tegutseda ainult Jebel Ali vabakaubandustsoonis. Väljaspool saab tegutseda ainult koos kohaliku partneriga, kelle käes on aktsiate kontrollpakk. Samuti ei saa välismaalastele kuuluda mujal kinnisvara, mistõttu nii krunt kui hoone tuleb rentida. Seetõttu läheb suurem osa kohalikest erainvesteeringutest eelkõige ehitusse.
Kuna Dubai annab tööloa hõlpsalt, on tööjõu hankimine lihtne. KL