«Kohus põhjendab Eesti Kütuse pankroti mittekuulutamist sellega, et Leo pole küllaldaselt tõendanud saadetud kütuse üleandmist Eesti Kütusele,» ütles ASi Leo advokaat Raivo Bergson.
Tema sõnul pole Leo omanikud veel otsustanud, kas esitada kassatsioonikaebus riigikohtule või anda Eesti Kütuse vastu kohtusse tsiviilhagi. Edasikaebamiseks on aega veel paar nädalat.
AS Leo nõuab Eesti Kütuselt kütuse eest 70,8 miljonit krooni. Eesti Kütus nõuet ei aktsepteeri.
«Meie näitame kohtus kogu aeg samu dokumente,» ütles Eesti Kütuse peadirektor Toomas Saks. Tema sõnul on ka Leol hulk dokumente, kuid nende alusel pole võimalik Eesti Kütuse pankrotti välja kuulutada. «Kui meiega protsessitakse, oleme sunnitud vastama,» ütles Saks.
Jaanus Lauri sõnul on Leo vastu suurt huvi ilmutanud maksuamet, nõudes 70 miljoni krooni suuruse kütusekoguse pealt käibemaksu tasumist. «Lepingujärgselt pidi käibemaksu tasuma Eesti Kütus,» väitis Lauri.
«Kõrgendatud huvi minu isiku vastu on üles näidanud ka kaitsepolitsei, väites, et endise poksijana pakkuvat ma Tartu firmadele katust,» ütles Lauri. Tema sõnul müüb küll ehitusmaterjalide firma, kus ta on osanik, mitmesuguseid katusekatteid.
Leo väidab, et Eesti Kütus võlgneb talle 70,8 miljonit krooni 1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses tarnitud diislikütuse, masuudi, bensiini A 76 ja reaktiivkütuse eest. Kokku olevat Leo Eesti Kütusele üle andnud 1024 raudteetsisterni kütust.
Leping Leo ja Eesti Kütuse vahel pärineb 19. oktoobrist 1992. Riiklik kütusefirma pidi kauba eest tasuma kümne kalendripäeva jooksul pärast kauba saamist. 1994. aasta juulis esitas Leo Tallinna linnakohtule avalduse Eesti Kütuse pankroti väljakuulutamiseks.