• OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,46%37 780,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,33
  • OMX Baltic−0,59%289,37
  • OMX Riga0,51%884,99
  • OMX Tallinn−0,84%1 828,85
  • OMX Vilnius0,2%1 140,36
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,3%8 663,8
  • Nikkei 2250,46%37 780,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,33
  • 10.04.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lühiuudised

Kinnisvarafirma Ober Haus avab täna äärelinnade kontori Mustamäel asuvas Kristiine keskuses.
Ober Hausi peamaakleri Hindrek Leppsalu sõnul moodustab äärelinnades vahendatavate korterite osakaal kogukäibest 20 protsenti. Ta lisas, et kontori avamisega loodab Ober Haus laiendada oma äärelinnade korterivahenduse tegevust. Praeguseni on põhitegevus suunatud valdavalt Tallinna kesklinnale ja vanalinnale.ÄP
Eilsel teraviljaoksjonil müüs riigi viljasalv stabiilsusvarude arvel 6895 tonni rukist ning 2040 tonni nisu kogusummas 16,9 miljonit krooni. Toidurukki keskmiseks müügihinnaks kujunes 1850 krooni, lausus viljasalve kommertsosakonna juhataja Kaupo Kontkar.
Oksjonil osales Kontkari sõnul kümme ettevõtet. Peamised toidurukki ostjad olid Tallinna, Tartu ja Rakvere viljasalv ning Kuressaare Leib. Nisu ostsid Tamsalu Terko ning Keila Terko.
Kontkar möönis, et rukki keskmine tonnihind tõusis 1750krooniselt alghinnalt 1850 kroonile, kallim partii müüdi 1970 krooniga. Nisu müüdi oksjonil alginnaga 2020 krooni tonn. ÄP
Viisnurga kiudplaatide vabriku direktor Alari Akerman ütles, et sel aastal kavatseb Viisnurk Isotex-plaate toota 500 000 ruutmeetrit.
Uusi plaate müüb Viisnurk nii Eestis, Baltimaades kui ka Skandinaavias.
Viisnurga puitkiudplaadivabriku põhitoodang on Isoplaat, mida kasutatakse heli- ja soojusisolatsioonimaterjalina ning tuuletõkke- ja jäikuselemendina. BNS
Erastamisagentuuri nõukogu valib tänasel istungil Balti laevaremonditehase rendivara erastamiseks laekunud pakkumustes parima, kellega agentuur saab nõukogu volitusel ostu-müügilepingu sõlmida.
Erastamisagentuuri avalike suhete osakonnast teatati, et Balti laevaremonditehase rendivara kohta tehtud lõplike pakkumuste analüüs on tänase agentuurinõukogu istungi päevakorras. Pakkumustest täpsemalt aga veel rääkida ei saa, öeldi avalike suhete osakonnast. Varasemas intervjuus ütles erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ainult, et huvi nimetatud vara vastu on tundnud rohkem kui üks firma.
Praegu erastamisjääkide meetodil erastatavat vara seni rentinud Balti laevaremonditehase ASi peadirektor Fjodor Berman märkis, et ka tema juhitav firma esitas oma pakkumuse. ÄP
Järjekordne riigile kuuluvate vähemusaktsiate avaliku müügi voor tuleb aprilli lõpus, ütles Eesti erastamisagentuuri (EEA) osakonnajuhataja Martin Kruus.
EEA nõukogu hakkab täna Kruusi sõnul arutama, milliste ettevõtete vähemusaktsiad müüki tulevad.
Kinnitamata andmetel kavatseb EEA müüa teiste hulgas ASi Kalev ja Tallinna mööblimaja vähemusaktsiad.
Kokku peaks Kruusi sõnul müüki tulema viie ettevõtte aktsiad. BNS
Estonia katastroofi hüvitiste maksudest vabastamise seaduse eelnõu esitas riigikogule reformierakonna fraktsioon, kelle esindajana esinenud Jürgen Ligi põhjendas seaduse vastuvõtmise vajadust praktikas ilmnenud puudustega maksust vabastamisel.
Seaduse kohaselt ei maksustata tulu- ega sotsiaalmaksuga hüvitisi, mida maksavad kahju tekitamise eest vastutavad isikud Estonia katastroofis hukkunute perekonnaliikmetele ja laevalt eluga pääsenutele.
Hüvitisena käsitletakse selle seaduse mõistes ka hüvitisele arvestatavaid intresse.
Maksuvabastus laieneb ka hukkunu perekonnaliikmete hulka mittekuuluvatele füüsilistele isikutele juhtudel, mil hüvitise maksmine tuleneb seadusest või kahju tekitamise eest vastutava isiku poolt kannatanutele tehtud hüvitispakkumisest.
Seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1994. aasta 28. septembrist, mil Estonia uppus. BNS
Eesti Panga nõukogu otsustas eile panga eelmise aasta 83,6 mln krooni suuruse kasumi jaotamise, teatas pank.
Nõukogu eraldas panga põhikapitali 10,95 mln, reservkapitali 10,95 mln, erireservi 40,1 mln ning riigieelarvesse 21,6 mln krooni.
Panga nõukogu otsustas esitada Eesti Panga eelmise aasta majandustulemused kinnitamiseks riigikogule.
Eesti Panga eelmise aasta bilansimaht oli 7,76 miljardit ja 1994. aastal 6,87 miljardit krooni.
Eesti Pank sai mullu 486,65 miljonit krooni tulu ja maksis ise intresside ja muude kuludena välja 139,08 miljonit krooni.
Eesti Panga kasum enne laenude kahjumikindlustusi ning erakordseid tulusid ja kulusid oli 234,59 miljonit krooni. 1994. aasta kasum enne maksude maksmist oli 128,5 miljonit krooni. BNS
USA rahukorpus korraldas koos Valga maavalitsusega ja Kagu-Eesti ettevõtluskeskusega eile ja üleeile Valgas väikeettevõtjaile marketingialase seminari.
Valga maavalitsuse regionaalse arengu osakonnas töötav rahukorpuslane ja marketingiekspert Michael Walton on korraldanud Eestis juba kaheksa sarnast seminari. Valgas pidas loenguid ka Võru maavalitsuses töötav turu-uuringu ekspert Susan Weizenicker.
«Eriti hea meel on mul selle üle, et seminaril osaleb 30 väikeettevõtjat Valgamaalt ja 60 mujalt Eestist,» ütles Kagu-Eesti ettevõtluskeskuse direktor Harri Treial. Rahukorpuslaste senised seminarid on leidnud Lõuna-Eestis hea vastukaja. ÄP
Ülehomme avatakse Tallinna Lillepaviljonis järjekordne pesu müügimess «Varjatud ilu 96".
Messilt on võimalik osta naiste-, meeste- ja lastepesu, esindatud on Euroopa tuntuimad kaubamärgid. Hinnaskaala on messil lai -- alates odavast pesust ja lõpetades luksuspesuga.
Pakutavat pesu, rannariideid ja -kübaraid demonstreeritakse kaunite mannekeenide seljas. Viiendat korda toimuval pesumessil on esindatud ka Eesti suuremad pesutootjad. ETA
Keskpiimaühistu Eesti Piim otsustas eilsel üldkoosolekul taotleda erastamisagentuurilt piimatööstuste tööhõive kohutuse vähendamist, lausus KPÜ Eesti Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas.
KPÜ Eesti Piim ühines Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu poolt erastamisagentuurile suunatud taotlusega kohustusliku tööhõive vähendamiseks erastatud ettevõtetes. «Suur tööhõive kohustus segab ettevõtteid,» rääkis Murakas, «lisaks on see ebaeetiline, kuna töötajaid tuleb palgal hoida piimarahast.»
Muraka sõnutsi vajab KPÜ Eesti Piim liikmetest tööhõive vähendamist kõige rohkem Tartu Piim, samuti on tööhõivekohustusega probleeme Eesti Piimaga ühineda soovival Vigala piimaühistul. «Meie arvates võiks tööhõivekohustust vähendada 50% ulatuses,» märkis Murakas. ÄP
Valitsus tegi eile Viljandi maavanemale ja rahandusministrile ülesandeks läbi vaadata Võhma lihakombinaadi seiskumise põhjused.
Valitsuse istungil tegi Võhma lihakombinaadi olukorrast ülevaate Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder.
Peaminister Tiit Vähi ütles eilsel pressikonverentsil, et oleks tarvis kontrollida, kas omanik näeb ettevõtet edaspidi tootmisettevõttena või on kavatsus ettevõtte varad müüa ja tootmist mitte käivitada.
Viimasel juhul oleks Vähi sõnul kasulik alustada pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse käigus on vajalik ka linnale tarvilike objektide üleandmise võimaluse vaatamine, märkis Vähi.
Tootmine Võhma lihakombinaadis katkes makseraskuste tõttu 20. märtsil. Enne seiskumist langes kombinaadi toodang pidevalt. Kombinaadi omanik AS AKF Pärnu on Pärnu maakonna maksuametile võlgu üle 1,2 miljoni krooni.
Lihakombinaadis töötab 360 inimest, keda seni ei ole lahti lastud ega sundpuhkusele saadetud. Võhma aselinnapea Jaak Aab ütles ajalehele Sakala, et ettevõtte seiskumine on linnale katastroof, kuna sellega on seotud ligi kolmandik linna tööealisest elanikkonnast. BNS
Kahe nädala pärast alustavad laevafirmad Tallink ja Viking Line kiirlaevaliiklust Tallinna ja Helsingi vahel.
Viking Line'i Tallinna kontori juhataja Eda Valdre ütles, et esialgu planeerib firma alustada katamaraaniliiklust 25. aprillil. Ta märkis, et kuupäev võib sõltuvalt ilma- ja jääoludest muutuda.
Valdre sõnul alustab esmalt liiklust üks katamaraan, mis sõidab kolm korda päevas. 1. mail tuleb liinile ka teine laev, siis saab Helsingisse sõita kuus korda päevas, lisas ta.
Esimene katamaraan mahutab 296 reisijat, teine uus laev 288. Mõlemas väikelaevas on ka äriklass, mis mahutab 70 inimest.
Tallinki pressiesindaja Enn Kreem ütles, et Soome-poolne terminaal on remondis. Ta selgitas, et see ei takista siiski tiiburite hooaja alustamist.
Tallinki tiiburid sõidavad Helsingisse kuus korda päevas ja mahutavad kumbki 200 reisijat. BNS

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele