Töölepingu seadust peab muutma. Praegune seadus ei stimuleeri efektiivset tootmist. Kui mingi ettevõte satub majandusraskustesse, siis selle asemel, et koondada väheefektiivset tööjõudu ja selle võrra päästa teiste inimeste töökohad, lõpetab ettevõte pankrotiga. Näiteks ei ole tihtipeale võimalik või on äärmiselt keeruline vallandada inimest, kes mingi eksimusega on hakkama saanud ja ettevõttele kahju toonud.
Väidan, et praegune tööseadusandlus on väga ametiühingukeskselt kirjutatud ja selle peamised väljatöötajad on olnud ametiühingutega seotud ringkonnad. Tööandjate poolt ei ole kaasatud, seadused on väga ühele poole kaldus. Ma arvan, et meie ei pea võtma eeskujuks mingit ülireguleeritud sotsialistlikku Rootsi mudelit või Saksa mudelit.
Ka viimase paari aasta parandused on tehtud sellest lähtuvalt, kuidas tööandjale elu raskemaks teha. Seadusandlus peaks olema suunatud ka sellele, kuidas tõsta ettevõtete efektiivsust. Ühelt poolt tõesti hakataks pärast seaduse muutmist koondama rohkem inimesi, aga teiselt poolt saaksid ettevõtted efektiivsemalt töötada, suurendaksid kasumit, investeeriksid selle ja tekitaksid nii uusi töökohti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seadust võiks lõdvemaks lasta, aga teatud tingimustel. Kuni meil ei taheta sõlmida isegi kollektiivlepinguid, võiksid need seadused sellised olla. Isegi võiks neid rangemaks muuta, kuni õpime korralikult suhtlema, üksteise suhtes usaldust äratama.
Minu meelest töötaja, kes tööle tuleb, peab omama kindlaid ja tugevaid tagatisi. Toetan tugevaid garantiisid, et inimesel ei tekiks muret, et peab hakkama homme otsima uut töökohta.
Niikaua, kuni Eestis ei ole tekkinud karjuvat vajadust ei täiend- ega ümberõppe järele, niikaua kasutab tööstus vananenud tehnoloogiat. Kui algab vajadus õppe järele väga suures ulatuses, st uue tehnoloogia rakendamine, tuleks võib-olla tõesti seadustik läbi vaadata. Meil pole need tingimused sugugi paremad või halvemad, kui on välja kujunenud teistes riikides. Kui töövõtja võtab tööle töötaja, võtab ta selle katseajaga ja teadmisega, et see ikka tööle hakkab.
Enne, kui töölepingu seadust muutma hakata, tuleks teha mingi analüüs. Väikseid muudatusi võiks kahtlemata teha. Momendil näiteks võtavad välisosalusega firmad inimesed tööle tähtajalise lepinguga, vältimaks võimalikku vallandamistasu maksmist.