Silmeti jäätmehoidla kindlustamise projekt

«Majandus- ja keskkonnaministeeriumis on jõutud arusaamisele, et jäätmehoidla üle otsustamisel on otstarbekas ära kuulata ka pakkujate arvamus,» selgitas erastamisagentuuri seisukohta avalike suhete osakonna spetsialist Silva Männik. Põhimõttelise nõusoleku hakata jäätmehoidlat haldama on andnud endise energeetikaministri Arvo Niitenbergi juhitav riigi omanduses olev AS Alara.

Erastamisagentuuri nõukogu järgmise nädala koosolekul peaksid Silmeti erastamistingimused taas kõne alla tulema.

Silmeti peadirektor Priit Saksing näeb jäätmehoidla erakätesse andmises või riigile jätmises nii plusse kui miinuseid. «Kui jäätmehoidlat hakkab haldama Alara, siis milliseks kujuneb haldava üksuse struktuur ja kes seda finantseerib,» esitas Saksing küsimuse. «Ka riigiettevõte võib hinnad üles kruvida ja panna tehase rasketesse tingimustesse.»

Saksing polnud rahul, et jäätmehoidla kindlustamise projekt nii aeglaselt valmib. Mait Metsa sõnul on aga tööd graafikus ning koostöös Norra geotehnikainstituudi ja Eesti projekteerimisfirmaga ASiga Merin valmib projekt tähtajaks, 20. juunil. Projekteerimistöödeks eraldati 680 000 krooni, tammi ehitamiseks eraldas riik kokku 4,8 mln krooni.

«Kui jäätmehoidla püsivusküsimused lahendada, võib hoidlasse kindlasti veel paar aastat jäätmeid juurde panna,» väitis Mets. Keskkonnaministeeriumi tehnoloogiaosakonna juhataja Viktor Grigorjevi sõnul kinnitasid Põhjamaade spetsialistide kompleksuuringud, et otsest saastamisohtu pole. «Küll aga näitasid jäätmehoidla püsivuse uuringud, et hoidla nihkub mere poole 15--20 mm aastas,» lisas Grigorjev. Hoidla asub merest 20 m kaugusel.

Saksingu sõnul on jäätmehoidla kindlustamisel välja tuldud uue lähenemisega. «Kui ehitada Sillamäele sadam, siis selle terminaalid ja muulid kaitseksid jäätmehoidlat,» tutvustas Saksing Silmeti konsultatiivnõukogus küpsenud lisaplaani. Metsa arvates on see lahendus seotud tõsise inseneriuuringuga. «Peab arvestama, kuidas merepõhja süvendamine olukorda mõjutab,» lisas Mets. «Sadama ehitamine valmivat projekti ei segaks.»

33 ha suuruses jäätmehoidlas leidub peaaegu kõiki Mendelejevi tabelis märgitud metalle.

«Meie koostööpartnerid Norra energeetikainstituudist on veendunud, et põhimõtteliselt on need elemendid jäätmehoidlast kättesaadavad,» rääkis Mets. «Tuleb aga oodata 5--10 aastat, kuni vastav tehnoloogia seda võimaldab.»