Mart Laari valitsuse ajal peaministri nõunikuna töötanud Tiit Pruuli tõdes enne kohtuistungit, et kui Strandbergi ja Kivimäge süüdistatakse selles, et neil puudus rublatehinguteks Eesti Panga litsents, siis tema olevat süüdi selles, et ta polnud kontrollinud selle litsentsi olemasolu.

«Kui Eesti Panga ja valitsuse õnnestunud operatsiooni kogu süü seisneb mingis ühes litsentsis, siis tundub mulle kogu see kohtuprotsess pehmelt öeldes pisut pentsik,» sõnas Pruuli.

Eksnõuniku arvates võib juba praegu vastata eitavalt küsimustele, kas riik sai kahju ja kas keegi riigi raha taskusse pistis. Pruuli toonitas, et rahereformikomiteelt saadud ülesanne oli tagada kogu rublaoperatsiooni konfidentsiaalsus, mis tähendab, et rublade üle piiri viimisel ei saanud neid ju tollis deklareerida. «Mingit muud lahendit lihtsalt ei olnud,» nentis Tiit Pruuli.

Marek Strandberg avaldas samuti imestust: «Süüdistuse tekst on küll eesti keeles, ent nii kummaline kui see ka ei tundu, jääb mulje, et minuga see küll seotud ei ole.» Strandbergi meelest ei ole ta teinud ühtegi niisugust toimingut, milles teda süüdistatakse.

«Mina pole ju raha üle piiri viinud. See oli Eesti Panga turvamisel ja teadmisel korraldatud operatsioon, millist Eesti Panga litsentsi seal veel vaja oli,» tõdes Marek Strandberg.

Tiit Pruulit kaitseb kohtus vandeavdokaat Üllar Talviste, Marek Strandberg on oma kaitsjaks valinud vandeadvokaat Aare Raigi ja Agu Kivimägi Tartus praktiseeriva vandeadvokaadi Kalev Bachmanni. Kohtunikuks on rublaprotsessis Tallinna linnakohtu esimees Poigo Nuuma. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber ei soostunud enne tänast avalikustama, kelle personaalselt on prokuratuur süüdistajaks nimetanud.

Rahareformi ajal Eestis kogutud 2,26 miljardi rubla müügist talvel 1992--1993 seni kindlaks tegemata ostjale Venemaal teenis Eesti riik kokku 1,89 miljonit USA dollarit. Riigikontrolli väitel sai riik selle tehingu pealt kahju 2--3 miljonit dollarit.