Autoga Lätti sõitjatelt nõuavad lätlased Iklas liikluskindlustuspoliisi ostmist. Tegelikult hakkab kohustuslik liikluskindlustus Lätis kehtima alles alates tuleva aasta 1. jaanuarist (kui seda juba edasi lükatud tähtaega veel kord edasi ei lükata) ja praegu peaks poliisi ostmine olema rangelt vabatahtlik. Siiski mängivad Läti piirivalve, toll ja kindlustusselts Parekss, kes piiril kindlustuslepinguid sõlmib, osavalt kokku ja nii ostab suur osa piiri ületavaid Eesti autojuhte teadmatusest ka poliisi -- selle ostnutele lüüakse spetsiaalsele talongile tempel, ilma milleta ei taheta autot piiripunktist läbi lasta.
Eesti-Läti piiril on sellist pettust suhteliselt lihtne harrastada, sest Eesti autojuhid on kohustusliku liikluskindlustuse olemasoluga harjunud ja ei tule selle pealegi, et naabrid neid tüssavad. Seda tõestab seegi, et Leedu-Läti piiril ollakse kindlustuse pakkumisega märgatavalt tagasihoidlikumad. Leedust tagasiteel Salociai-Bauska piiripunktis ei huvitanud poliisi olemasolu Läti piirivalvet absoluutselt.
Läti on huvitav maa ka selles mõttes, et seal pole midagi peale hakata rahvusvahelise rohelise kaardiga. Leedu osas on pilt natuke teine -- samaaegselt Äripäevaga Bauskas Läti-Leedu piiri ületanud autojuht teadis, et «roheline kaart kord kehtib, kord mitte». Tundub, et meil kehtis, kuid läti kolleegidel mitte -- nemad pidid piiril oma rahakotti kergendama.
Eesti välisministeerium tegi paari nädala eest avalduse, milles teatas, et Eesti juhtidele Läti piiril esitatavad nõudmised kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimiseks on alusetud. Liikluskindlustuse nõudmise korral palub välisministeerium teatada kindlustust nõudnud ametniku nime ja muud üksikasjad välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonda või Eesti suursaatkonda Riias.
Niisiis tasub lätlastega vaielda, sest isegi sõiduauto ühepäevase kindlustamise eest nõutavat 3 latti (umbes 70 krooni) pole mõtet niisama heast peast kinkida.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele