Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 27. juuni 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Tundmatud kurjategijad püüdsid kolmapäeval Tallinnas tappa ärimees Jevgeni Klimovit, kelle suhtes on suuri rahalisi pretensioone paljudel firmadel ja eraisikutel.
Sõiduauto Ford Scorpio alla, mis oli pargitud Põhja puiestee ja Kotzebue tänava ristmikule, oli paigutatud käsigranaat F-1, päästeameti demineerijad tegid granaadi kahjutuks, ütles politseiameti pressiesindaja.
Klimovi juhitud mitme investeerimisfondi tulusus ulatus mullu enne nende kokkuvarisemist ligi 100 protsendini aastas. Üksteisega seotud fondid varisesid järjest puuduliku investeerimispoliitika tõttu kokku, jättes hulga suur- ja väikeinvestoreid loodetud tulust ilma.
Mitteametlikel andmeil ulatuvad mitme firma ja eraisiku pretensioonid Klimovi vastu kümnetesse miljonitesse kroonidesse.
Praegu uurib Klimovi tegevust majanduspolitsei, kes kahtlustab teda ametiseisundi kuritarvitamises. Majanduspolitsei andmetel võib, sõltuvalt praegu käimasoleva revisjoni tulemustest, Klimovile lisanduda ka kahtlustus riisumises.
Viidates mitmele Klimovi poolt finantseeritud isikule, ütles üks Klimovi tegevusega kursis olev politseiametnik, et ta ei imesta üldse pommi panemise üle.
Jevgeni Klimov on tuntud eesti kunstniku Sirje Runge abikaasa. BNS
Tänavu esimeses kvartalis kahekordistus eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eesti reisifirmade vahendusel välismaale sõitnud Eesti elanike arv. I kvartalis võtsid Eesti reisifirmad vastu üle 348 200 ja lähetasid välisreisidele üle 24 600 turisti. BNS
Seoses suurärimees Ülo Pärnitsa 60 aasta juubeliga algavad täna Tallinnas mitmed juubelipidustused, millest võtab kokku osa üle 200 külalise.
Juubeliüritused algavad täna päeval ASis Mainor, kus Pärnitsat õnnitlevad Mainori ja Mainori tütarfirmade töötajad. Sellel üritusel osaleb umbes 100 inimest.
Pärastlõunal jätkub sünnipäevapidu Tallinna raekojas, kuhu on kutsutud nende ühiskondlike organisatsioonide ja ettevõtete esindajad, kellega on Pärnits tihedamalt seotud.
Teiste hulgas võtavad raekojas toimuvast üritusest osa kaubandus- ja tööstuskoja, tööstuse keskliidu, töökollektiivide liidu, börsiühingu, koonderakonna, äriliidrite foorumi, Tallinna linnavalitsuse ja linnavolikogu ning Pirita linnaosa valitsuse ja halduskogu esindajad.
Ettevõtetest on teiste hulgas kutsutud esindajad Tarmelist, Marlekorist, RETi Arengugrupist, Dvigatelist, Tallinna autobussikoondisest, Äripäevast jm. Tallinna raekojas toimuvast üritusest on lubanud osa võtta ligi 100 inimest.
Juubeliüritused jätkuvad laupäeval, kui sünnipäevapeost saavad osa Ülo Pärnitsa sugulased ja tuttavad.
Pärnits on Tallinna linnavolikogu ja koonderakonna liige ning ta on osanik paljudes firmades. Pärnits kuulub ka Äripäeva välja andva ASi Mainor Bonnier Kirjastus juhatusse. ÄP
Seitse Läänemere suurimat saart (B7) soovivad Euroopa Liidus asutada eraldi programmi oma fondiga, ütles Saare maavalitsuse välissuhete nõunik Tarmo Pikner.
Pikneri sõnul võiks fondi suurus olla kümme miljonit eküüd.
Hiiu maavalitsuse arendusnõunik Toomas Kokovkin nimetas Hiiumaad huvitavate teemadena Interneti- ühenduse arendamist, saarte jaoks spetsiifilise kutseharidussüsteemi väljatöötamist ja koostööd turismi alal.
Tarmo Pikner kinnitas, et kõigi seitsme saare esindajad saatsid ka kirja oma riikide välisministritele. «Informeerisime neid saarte koostööst ja tegime ettepaneku sellest teemast välisministrite tasandil rääkida. Kohtumine toimubki 2. juulil Rootsis.»
Viies eri riigis asuvad seitse saart teevad koostööd 1989. aastast. Eestist on ühisprojekti kaasatud Saaremaa ja Hiiumaa. Veel osalevad B7 tegevuses Ahvenamaa, Rügen Saksamaalt, Bornholm Taanist ning Öland ja Gotland Rootsist. ÄP
Alates 1. juunist tegutseb Riias Eesti ühe suurema laenukontori ASi Liivimaa Lombard esindus, mis kannab nime Lombards Vidzemez Kredits. Lätti minekuks ahvatlesid sealsed kõrged laenuintressid ja huvitav kinnisvaraturg.
«Tegeleme Riias täpselt sama valdkonnaga, mis Eestiski -- anname kinnisvara tagatisel laenu,» ütles ASi Liivimaa Lombard juhatuse esimees Parvel Pruunsild. ÄP
Riigikogu lõpetas eile valitsuse algatatud erastamisseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise, mille vastuvõtmine kaotab piirangud väliskapitalile ning muudab erastamise eelläbirääkimistega enampakkumisel kaheetapiliseks.
Rahandusminister Mart Opmanni sõnul toob seadus sisse kaheetapilise erastamise, mis on oluline infrastruktuuriobjektide erastamise puhul.
Esimeses etapis tehtud pakkumuste alusel valib erastamise korraldaja välja pakkujad, kes kutsutakse osalema teise etappi.
Teises etapis osalev pakkuja peab tegema pakkumu- se ostuhinna ja erastamise korraldaja poolt teise etapi jaoks kehtestatud lisatingimuste kohaselt ning esitama tehtud pakkumuse täitmise tagatise.
Teine muudatus annab ka välismaalastele õiguse erastada erastamisväärtpaberite eest. Opmanni sõnul ei ole täna enam mõtet piirata välismaalastel ja juriidilistel isikutel erastamisväärtpaberite omandamist, sest tegelikkuses on seda väga raske kontrollida.
Kolmandaks olulisemaks muudatuseks on seaduse eelnõus punkt, et kohaliku omavalitsusüksuse või munitsipaaläriühingu omandis olev vara on erastamise objektiks juhul, kui see on kohalikule omavalitsusele üle antud erastamiskohustusega.
Kui erastamiskohustusega munitsipaliseeritud ehitise alune maa on antud kohaliku omavalitsuse omandisse, laieneb erastamiskohustus ka maale. Muu vara müük võib toimuda vastavalt asjaõiguse seadusele ja volikogude poolt kehtestatud eeskirjadele.
Omapoolseid muudatusettepanekuid saavad riigikogu liikmed esitada 10. septembrini. ÄP
Hetkel kuum