• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühendus mandri ja Ruhnu vahel paraneb

    Valitsuse otsuse kohaselt hakkas laupäeval sõitma Ruhnule kaks korda nädalas vetelpäästeühingule kuuluv laev Anne.
    Kui Annel kulub ligi saja kilomeetri läbimiseks kuus tundi, siis uus, 25 inimest mahutav laev läbib Ruhnu ja Pärnu vahelise vahemaa kaks korda kiiremini.
    Valitsus on eraldanud veeteede ameti peadirektori asetäitja Arvo Veskimetsa sõnul laeva käigushoidmiseks 80 000 krooni. See on aga tema ütlusel väga väike summa.
    Lembit Tomikas laevaliini müügiga tegelevast reisibüroost Atlas lausus, et nõudlus laevaliikluse järele oli väga suur ning eelmisel nädalal toimunud proovisõit müüdi ilma igasuguse reklaamita välja.
    Tomikas märkis, et Ruhnu vastu on huvi tundnud mitmed välisturistid, kuid seni on saarele sõitnud turiste siiski üsna vähe. Suur probleem on tema sõnul korraliku ööbimisvõimaluse puudumine saarel.
    Ruhnu vallavanema Vello Kümmeli sõnul sõitsid seni Ruhnu ja mandri vahet üks kord nädalas piirivalvekaater ja lennuk. Piirivalvekaater reisijate veoga ei tegele, Baltic Aero Service'i poolt lätlastelt renditud lennukile mahub aga vaid 17 inimest. «Nii mu aeg kuluski kogu aeg sellele, et vastata küsimustele, kuidas Ruhnu pääseb,» tõdes vallavanem.
    Kümmeli sõnul on saar praegu rahvast täis, lisaks 65 kohalikule inimesele puhkab saarel sadakond turisti. «Mõni päev tagasi tellis terve grupp inimesi lennufirmalt saarele sõitmiseks erilennu,» märkis ta.
    Kümmel tõdes, et lennukiga on inimesi vedada isegi mõnevõrra odavam kui laevaga. Ta tõi näite, et Pärnu--Kuressaare--Ruhnu--Kuressaare--Pärnu liinil võib lennuk ühe reisiga ära vedada 68 inimest ning see läheb maksma 18 000 krooni.
    Praegu valmistab Ruhnu ja mandri vahelisele laevaliiklusele kõige enam probleeme Ruhnu sadama kehv seisukord. «Ilusa ilmaga saab laev küll tulla, kuid nii kui tormisem on, jääb laevaliiklus kohe seisma,» tõdes Kümmel.
    Vallavanema sõnul hakatakse sadamat ehitama järgmisel aastal ning järgmise aasta lõpuks peaks see valmima. Sadama projekt peaks valmis saama selle aasta lõpul, eelprojekteerimiskonkursi võitis Tallinna firma Meril.
    Kui valmib uus Ruhnu sadam, peaks olema võimalik vastu võtta ka suuremaid laevu, avaldas Kümmel lootust.
    Talveperioodil tuleb 5--6 kuu jooksul leppida ka tulevikus siiski vaid lennuühendusega, lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.