Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka vananevat Fiat Unot peab hooldama

    1983. aastast toodetav Fiat Uno on Eestis kiiresti tõusnud enamlevinud Fiati mudeliks, põhjuseks odav hind ja madalad ekspluatatsioonikulud (seda nii kütusekulu kui ka kindlustusmaksete osas).
    Mingit spetsiifilist mootori või käiguosa viga ei osata aasta autole 1984 ASi Asmer Fiati teeninduses esile tuua. Ühel autol kulub üks, teisel teine osa, levinumaks veaks peetakse hoopis seda, et autot ei armastata hooldada. «Fiat Uno omanikul on reeglina vähe raha, mistõttu auto hooldamine kipub tahaplaanile jääma,» leidis üks mehaanik. Ka kiputakse lihtsa ehitusega autot sageli ise remontima, ehkki alati jõud üle ei käi. Üldiselt on Uno erinevalt näiteks Alfa Romeost väga remontijasõbralik -- igale poole pääseb hõlpsalt ligi ja selleks pole vaja ka spetsiaalseid tööriistu. Ühe erandina meenus remondimeestele vaid üks diiselmootoriga Uno, mille puhul tekitas probleeme rihmavahetus.
    Vanematel Fiati mudelitel lööb välja see nõrk koht, mille põhjal kiputakse kõiki Fiate hindama -- kehv kere. Vanad roostes Fiatid on itaalia autode mainele Eestis tõelise karuteene teinud, siinsete autoostjate umbusku ei vähenda isegi see, et just Fiat on võidutsenud viimasel kahel aasta auto valimisel. Kuni 1989. aastani, mil Unot uuendati (muuseas said Unod siis endale ka tsingitud kere), paistsid Fiatid tõepoolest roostetava kerega silma, uuematel autodel seda probleemi ei esine. Väliselt eristab kahe erineva põlvkonna autosid tulede, radiaatorivõre ja armatuurlaua järgi -- näiteks vanematel Unodel on tulede ja klaasipuhastajate lülitid mitte roolisamba, vaid armatuurlaua küljes.
    Suurim mure, mis remontijaid segab, on mudelite paljusus, mis raskendab varuosade tellimist. Erinevalt näiteks Soomest, kus autod on riiki tulnud vaid maaletooja kaudu, on Eestis enamuses autod, mis on siia sattunud kõige erinevamaid teid mööda. Eestisse on Unosid tulnud praktiliselt üle terve Euroopa, erinevate maade tarvis tehtud autode erinevustest silmaga aru ei saa, mistõttu teenindusse tulnud autoomanikku tabab tõeline ristküsitlus, et ikka õige varuosani jõuda. Selle vältimiseks tasuks teada auto mootori ja kere numbrit ning varuosade koodi, kui autol pole näiteks mootorivahetust tehtud, saab selle järgi ikka teada, millega tegu.
    - Uno omanikud jätavad hoolduse tahaplaanile
    - autot kiputakse ise remontima
    - vanemate mudelite kere roostetab
    - mudelite paljusus raskendab varuosade tellimist
    Teenindusse minnes tasub teada mootori ja kere numbrit ning varuosade koodi. See hõlbustab õige varuosani jõudmist
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.