7 august 1996

Linnatransporti valitakse läbimõtlematult

Juulikuus pakkusid pealinna ajalehed oma veergudel välja paljusid linlasi huvitava uudisenupu. Tallinna linnavalitsuse bussiostuplaanidega seoses hakkab trammi- ja trollikoondis katsetama... autobussi. Vananevat trolliparki ei suudeta enam korras hoida ning uute trollide hirmkallid hinnad on sundinud haarama bussist kui päästerõngast.

Nii Piret Peensoo (Eesti Päevaleht), Andres Porila (Sõnumileht) kui Kalev Korv (Õhtuleht) alustasid oma sõnumeid ühtviisi -- Tallinna trammi- ja trollikoondise peadirektori Jüri Savitski kinnitustega bussi Karosa B731 vastavusest nii meil kui Euroopas kehtivatele nõuetele. Samas toodi ära ka autoregistrikeskuse nõuniku vastupidised seisukohad. Henno Munak leidis juba pealiskaudselgi tutvumisel Tshehhi ühissõidukiga, et bussitootjad olid läinud kergema vastupanu teed. Palju olulisi nõudeid, mis kehtivad Euroopas, oli neil lihtsalt tähelepanuta jäänud.

Autoregistrikeskuse tehnikaosakond korraldas bussile nõuetekohase ekspertiisi. Ekspert Märt Lepiku koostatud dokumendis on sõiduki «head ja vead» mahtunud 31 põhipunkti alla.

Lisaks esmapilgul selgunule toob ekspertiisiakti nr 010796160 lisa autobussi Karosa B731 1661 vastavus Eestis kehtivatele tehnonõuetele välja alasti tõe: «Tshehhi bussitootjad pole oma tööd tehes tõesti Euroopas täna kehtivaid nõudeid järginud. Bussi tehniline dokumentatsioon ei klapi ka kuidagi tegelikkusega.

Alustame kasvõi lubatud sõidukiirusest -- tehas annab 70 km/h, seisukohtadega bussile aga on maksimaalseks lubatuks 60 km/h. Järgmine vastuolu on samuti seotud liiklusohutusega. Nii veljed kui rehvid ei sobi sellele bussile, lisaks oli rehvimõõt hoopis teine kui tehase enda väljastatud sertifikaadil (!).

Bussile on paigaldatud Renault' turbomootor, millele tehase sertifikaat (?) annab suitsu läbipaistvuseks K=2,30. Meie registrinõuded on sama karmid kui mujal Euroopas (koostatud ER-24 järgi) ning siinmail sellise suitsuga sõita ei saa (nõue K=1,65). Bussi seisumüra 91 dB (???) peab 1. jaanuarist vähenema.

Ohutusnõuetega aga ollakse hoopis pahuksis. Ustel puuduvad nõutavad välimised avanemisseadmed. Tulekahju puhul on oht, et juhikabiini ukse asend seab reisijad lõksu.

Õnnetuse puhul peab ka saama kasutada vähemalt kahte 50x70 cm suurust katuseluuki. Konkreetsel Karosa bussil aga on vaid üks väike katuseluuk (29x59 cm) bussi tagaosas.

Sellest, et tshehhid oma Karosat jumal teab millise riigi tarvis ehitanud on, peaks päris selge olema.

Hädavajalikud ümberehitustööd üle vaadanud, lubas autoregistrikeskus kõnealuse katsebussi 1. augustil liinile.

Trammi- ja trollibussikoondise peadirektor Jüri Savitski kinnitas, et kuu võrra hiljem alanud testisõit kestab siiski planeeritud aja ning lõpeb 30. septembril.

Pärisin temalt, miks linnale nii olulise investeeringu üle otsustamine, nagu seda on ühissõidukipargi uuendamine, ei võiks toimuda transpordile raskeimal ajal -- talvel. «Olen päri, kuid selline oli tehase nõue. Pärast kahte kuud rakendub tehase lubatud allahindlus...»

Tundub, et nagu suvekingadega lumehange minek saab teoks ainult häda sunnil, kipub Tallinna bussiostki sinnakanti.

8. juuli Äripäevast on lugeda, et ka päris asjaomane isik -- Tallinna autobussikoondise peadirektor Mati Mägi -- laseks Karosa bussil sõitjaid vedada terve talve. Alles siis saaks öelda, kas odav kaup (umbes üks miljon krooni maksev buss) on oma hinda väärt.

Otsustusõigusega ametnikud aga annavad jämeda otsa kergel käel bussi tootjaile, mitte kasutajaile. Kordub sama skeem, mis kevadel pakutud Hyundaide puhul: ostame ära, küll aeg annab arutust.

Spetsialist, kes pole kummagi eeltoodud ettevõtte palgal, arvas pärast kogu looga tutvumist: osta tasuks ikkagi korralik, juba tehases kasutuskõlblikuna sündinud buss. Tema hinnangul Eestis valmivale Scaniale alternatiivi pole.

Hetkel kuum