Heiki Kranichi juhtum

Vanal hallil ajal õpetas re-bane hunti kala püüdma. Nipp ise oli lihtne: tuli vaid jää sisse auk raiuda, saba sinna sisse pista ja kannatlikult oodata. Kalad tulevad ise otsa, lubas lahkelt rebane. Hiljem selgus, et asi ikka nii lihtsalt ei käi. Kalastamistõdede õppimine maksis hundile mäletatavasti saba ja kaladest tuli samuti tal suu puhtaks pühkida.

Nüüd on mitte just ihaldusväärsesse hundi rolli jäänud reformierakondlane Heiki Kranich. Vana rebast etendab kunagine Lääne-Eesti Panga juht Aare Sosaar ise. Kaks päeva tagasi väitis enamik tunnistajaid kohtus, et tegelikult pole Kranichil vaat et asjaga mingit seost, sest otsuseid võttis vastu ja korraldusi jagas vaid üksi Sosaar. «Kranichist ei sõltunud mitte midagi,» saab soovija lugeda eilsest Äripäevast LEPi juhatuse liikme Margus Mütsi arvamust.

Kohtukulli ees seisab aga Kranich ja üritab meelde tuletada, mis põhjusel ei saanud ta bensiini ostes müüja käest kviitungit ja miks pandi toime veider Rootsi kroonide ja rublade vahetustehing. Enamik endisi tipp-pankureid aga, kelle osaval ja targal juhtimisel pangad pankrotistusid, jätkavad siiani ajutisest ja tühisest ebaõnnest tingitult poolelijäänud äritegevust mõnel muul alal.

Tundub, et väga suure raha liigutajaid ei ole siinmail kombeks nii piinlikku olukorda panna, nagu süüdistamine võõra rahaga ebaperemehelikus ringikäimises. Tänaseks on Eestis hävinud mitu panka: Tartu Kommertspank, Balti Ühispank, Põhja-Eesti Aktsiapank, Sotsiaalpank, lisaks mitmed vähemad vennad nagu LEP ja Otepää Ühispank. Mitmeid panku on ühendatud, et mõne ühineja põhjaminekut vältida. Kohtu poolt aga on süüdi mõistetud ainult kaks Otepää panga juhti. Jääb mulje, et nemad pandi istuma teistele hoiatuseks. Uurimisest protsessini kulus tähelepanuväärselt vähe aega, mis pangakrahhide puhul on erandlik.

Patuoina otsimine on ajaloo jooksul olnud käepärane võimalus kanaliseerida hulkade viha. Heal juhul saab kogu LEPi põhjamineku Kranichi kraesse keerata, sest tema eestvõttel sooritati kohtus tõestatud ebaseaduslik pangaoperatsioon ligi 35 miljoni rublaga, mida pangal ei õnnestunud enam krooniajal tagasi maksta.

Tundub, et võimurid ei ole huvitatud kõrbenud pangajuhtide üle kohtupidamisest. Mõni võimukandja on ehk soodsalt laenu saanud, mõni ekspankur aga ise poliitilise võimu juurde pääsenud.

Samas ei tohiks enam olla võimatu piisava süüdistusmaterjali otsimine ja leidmine, sellekohase soovi korral loomulikult. Tublisid tippjuriste peaks meil juba olema. Ilmselt oleks mõistlik mõni palgata, et petistest pankuritelt vasakule toimetatud kümneid, kui mitte sadu miljoneid kroone tagasi võita.

Pangandus on Eestis ainuke majandusharu, mida riik on otse ja Eesti Panga kaudu sadade miljonite kroonidega doteerinud. Riigialamatel on õigus teada saada, kas see raha kulus saamatute pankurite vigade silumiseks või on mõne juhtumi taga tõesti vääramatu jõud.

Kranichi soov ise kohtusse minna ja asi Agu Sihvka kombel ära rääkida, nii nagu oli, on igati kiitust vääriv ettevõtmine. Nii on võimalik ennast alatiseks puhtaks pesta ja seega vältida sel põhjusel poliitilist laibastumist. Kranichi käigu taga on kindlasti pisut edevust ja ausat meelt, märkamata ei tasu aga jätta kaudset üleskutset mitmekümnele teisele pangajuhile talitada tema eeskujul.