Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aerometil uued omanikud

    Jaanus Reisneri sõnade kohaselt oli neil Aerometis tööle asudes kindlustusseltsi tollase peaaegu ainuomaniku (osalus üle 99 protsendi) Peter Sediniga kokkulepe, et edaspidi saavad neist kindlustusseltsi aktsionärid.
    Reisner kinnitas, et 15protsendilise osaluse saamise ettepaneku tegi tema koos Tiit Argega. Sedin nõustus. Praeguseks on nii Reisneril kui Argel 7,5 protsenti Aerometi aktsiapakist, mis on nominaalväärtuses 40 miljoni krooni suurusest aktsiakapitalist 3 miljonit krooni. Lisaks Sedinile, Argele ja Reisnerile kuulub alla ühe protsendiline osalus Eesti Aerometis kütusefirmale Eesti Kütus.
    Kuna Aerometi grupile kuulub 67,5 protsenti mööblivabriku Marlekor aktsiatest, said Arge ja Reisner tehingu tulemusena kahe peale kokku ka ligikaudukümme protsenti Marlekori aktsiatest.
    Reisner selgitas, et Peter Sedini huvi oli leida endale lojaalne meeskond, kes suudaks adekvaatselt orienteeruda Eesti majanduskeskkonnas. «Me ei taha olla lihtsalt palgatöölised,» lisas ta.
    Reisner märkis, et kuna ta oli ka eelmise aasta lõpus majanduslikult piisavalt kindlustatud, ei asunud ta Aerometi tööle raha pärast. Tiit Arge on varem Äripäevale öelnud, et ta on poliitikast väsinud ja soovib rahulikult äri teha, ning suure arengupotentsiaaliga kindlustus on selleks sobiv ala.
    Reisner lausus, et loomulikult ei maksnud nad aktsiate eest kumbki kolm miljonit krooni. «Kindlasti ei suple me rahas,» märkis Reisner. Reporteri pakutud võimalusele, et aktsiad olid kompensatsiooniks poole aastaga tehtud töö eest, vas-tas Reisner: «Seda võib nii võtta.» Reisner väitis ka, et aktsiate omanikuvahetus ei toonud kaasa talle ega Argele siduvaid kohustusi Aerometi või Sedini ees.
    Reisner märkis, et kuna ta on seotud lubadusega, ei saa ta tehingu üksikasju kommenteerida. Samas ei lükanud ta otseselt ümber versiooni, et Arge ja Reisner said enda valdusse need aktsiad, mille ulatuses on Aerometi aktsiakapitali sissemakse tegemata. Nimelt on Aerometi aktsiakapital küll 40 miljonit krooni, kuid auditeeritud omakapital on 34 miljonit krooni.
    Aerometi peadirektor Tiit Arge teatas, et nii Eesti Aeromet kui sajaprotsendiliselt talle kuuluv Farret ja 70protsendiliselt Aerometile kuuluv Kalju jõudsid esimesel poolaastal auditeerimata andmeil kasumisse.
    Arge kinnitusel oli Aerometi esimese poolaasta kasum 1,6 miljonit krooni, Farreti esimese poolaasta kasum 0,9 miljonit krooni ja Kalju kasum 0,2 miljonit krooni.
    Reisner märkis, et Aeromet töötab praegu välja seltsi edasist arengukava, mille kohaselt võidakse tulevikus kolm kindlustusseltsi liita, nagu seda on Aerometile soovitanud teha ka kindlustusinspektsioon.
    Reisneri sõnul on arutatud ka kindlustusseltsi nime vahetamist. Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste soovitas Aerometil võtta uueks nimeks turul juba sisse töötatud tütarseltsi Farret nimi, kuid Reisneri hinnangul pole see tõenäoliselt sobiv.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
USA aktsiaindeksid jätkasid tippudest allalaskumist
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.