• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aerometil uued omanikud

    Jaanus Reisneri sõnade kohaselt oli neil Aerometis tööle asudes kindlustusseltsi tollase peaaegu ainuomaniku (osalus üle 99 protsendi) Peter Sediniga kokkulepe, et edaspidi saavad neist kindlustusseltsi aktsionärid.
    Reisner kinnitas, et 15protsendilise osaluse saamise ettepaneku tegi tema koos Tiit Argega. Sedin nõustus. Praeguseks on nii Reisneril kui Argel 7,5 protsenti Aerometi aktsiapakist, mis on nominaalväärtuses 40 miljoni krooni suurusest aktsiakapitalist 3 miljonit krooni. Lisaks Sedinile, Argele ja Reisnerile kuulub alla ühe protsendiline osalus Eesti Aerometis kütusefirmale Eesti Kütus.
    Kuna Aerometi grupile kuulub 67,5 protsenti mööblivabriku Marlekor aktsiatest, said Arge ja Reisner tehingu tulemusena kahe peale kokku ka ligikaudukümme protsenti Marlekori aktsiatest.
    Reisner selgitas, et Peter Sedini huvi oli leida endale lojaalne meeskond, kes suudaks adekvaatselt orienteeruda Eesti majanduskeskkonnas. «Me ei taha olla lihtsalt palgatöölised,» lisas ta.
    Reisner märkis, et kuna ta oli ka eelmise aasta lõpus majanduslikult piisavalt kindlustatud, ei asunud ta Aerometi tööle raha pärast. Tiit Arge on varem Äripäevale öelnud, et ta on poliitikast väsinud ja soovib rahulikult äri teha, ning suure arengupotentsiaaliga kindlustus on selleks sobiv ala.
    Reisner lausus, et loomulikult ei maksnud nad aktsiate eest kumbki kolm miljonit krooni. «Kindlasti ei suple me rahas,» märkis Reisner. Reporteri pakutud võimalusele, et aktsiad olid kompensatsiooniks poole aastaga tehtud töö eest, vas-tas Reisner: «Seda võib nii võtta.» Reisner väitis ka, et aktsiate omanikuvahetus ei toonud kaasa talle ega Argele siduvaid kohustusi Aerometi või Sedini ees.
    Reisner märkis, et kuna ta on seotud lubadusega, ei saa ta tehingu üksikasju kommenteerida. Samas ei lükanud ta otseselt ümber versiooni, et Arge ja Reisner said enda valdusse need aktsiad, mille ulatuses on Aerometi aktsiakapitali sissemakse tegemata. Nimelt on Aerometi aktsiakapital küll 40 miljonit krooni, kuid auditeeritud omakapital on 34 miljonit krooni.
    Aerometi peadirektor Tiit Arge teatas, et nii Eesti Aeromet kui sajaprotsendiliselt talle kuuluv Farret ja 70protsendiliselt Aerometile kuuluv Kalju jõudsid esimesel poolaastal auditeerimata andmeil kasumisse.
    Arge kinnitusel oli Aerometi esimese poolaasta kasum 1,6 miljonit krooni, Farreti esimese poolaasta kasum 0,9 miljonit krooni ja Kalju kasum 0,2 miljonit krooni.
    Reisner märkis, et Aeromet töötab praegu välja seltsi edasist arengukava, mille kohaselt võidakse tulevikus kolm kindlustusseltsi liita, nagu seda on Aerometile soovitanud teha ka kindlustusinspektsioon.
    Reisneri sõnul on arutatud ka kindlustusseltsi nime vahetamist. Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste soovitas Aerometil võtta uueks nimeks turul juba sisse töötatud tütarseltsi Farret nimi, kuid Reisneri hinnangul pole see tõenäoliselt sobiv.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.