Eestlane eelistab Helsingis poodidele sporti

Üle poolte (62%) Eestist Helsingisse sõitvaist reisijaist on keskealised või alla selle hea koolitusega mehed, kes on seotud ettevõtlusega ja viibivad Helsingis tööreisil.

Üle poolte Soome sõitvaist eestlasist oli Tallinnast, 15% Tartust ja Pärnust, 10% väikelinnadest, 8% maakohtadest ja 7% väitis end olevat Soomes. Pooled Soome reisijatest jäid Helsingisse, ülejäänutel oli neljal viiest sihtpunktiks Turu, Tampere või Kotka.

Reisi kestus sõltub reisi eesmärgist. Tööreisil viibijad veedavad Soomes 1--2 päeva (2/5 kõigist reisijaist). Ööbimiskoha järgi elavad peaaegu pooled vastanuist tuttavate juures, 1/4 (selle osa moodustavad just komandeeringus viibijad) ööbivad hotellis.

Need on 1994. aasta sügisel Helsingi linna infokeskuse, Helsingi ülikooli, Tallinna linnauurimise instituudi ja Tallinna pedagoogikaülikooli poolt läbi viidud küsitluse tulemused. Uuriti Helsingi ja Tallinna vahel kurseerivate laevade reisijaid linnadevahelise vastastikuse mõju kandjatena. Ankeedile vastas 433 eestlast.

Helsingi on eestlaste jaoks kaotanud oma tähtsuse ostumekana, vaid 5% tunnistas, et käivad Soomes ostureisil. 2/3 vastanuist tunnistas, et reisi algul polnud neil mingeid ostumõtteid, ja 1/3 ütles, et toob reisilt kindlasti midagi kaasa. Nii võib väita, et vähemalt pooled Soomes viibivatest eestlastest toovad reisilt midagi kaasa.

Eestlaste enim külastatud kaubakeskused on kesklinna kaubamajad ja kauplused, soosituim on Anttila. Valiv ja praktiline eestlane ostab Soomest sellist kaupa, mis on odavam (soodusmüük) või kvaliteetsem.

Raha kulutamise poolest jagati eestlased küsitluse põhjal nelja rühma: ca 13% ei kuluta reisil mitte midagi, ca 35% kulutab enam kui 200 marka, ca 30% 200--900 marka ja 21% üle 900 marga. Summad pole suured, eriti kui võtta arvesse, et keskmiselt viibib eestlane Soomes 5--6 päeva ja pooled (49%) elavad kodudes.

Küsitluses pöörati esmakordselt tähelepanu ka eestlaste vaba aja kasutamisele Soomes. Tulemused viitavad küllaltki vähesele kõrgkultuuri tarbimisele.

Üheks takistuseks on kindlasti kõrged piletite hinnad. Enamasti käivad eestlased teatris siis, kui nad pääsevad sinna koos soomlastest tuttavatega ning kui tuttavad on võõrustaja rollis. Tööreisil olevad eestlased külastavad harva ka restorane, kuid käivad meelsasti kohvikutes ja baarides.

Huvipakkuva tulemuseni jõuti, kui küsitleti spordiväljakutel ja -saalides käimise kohta. Seal väidab end käinud olevat 40% vastanuist, mis on eestlaste kohta küllaltki hämmastav. Kahjuks ei selgu vastustest, kas spordisaalis käimine seostub aktiivse sportimisega või spordivõistluste jälgimisega. 1/5 eestlastest nautis jalutuskäike mere kaldal (seda väitis 3/4 Helsingis viibijatest).

Kõrgkultuuri naudib Soomes peamiselt keskealine parema haridusega naine. Mehi, kes kunagi ei käi teatris ega näitustel, oli küsitluse põhjal vastavalt 71% ja 50%. Samas on alusetu väita, et mehed käivad Helsingis vaid tööasjus ega hooli vaba aja veetmisest. Mehed käivad jälle naistest rohkem restoranides ja baarides soome kolleegide või sõpradega kohtumas.

Tegelemine spordiga pärast tööpäeva lõppu kuulub samuti eestlase aktiivse puhkuse hulka Helsingis (mehed üle 50% ja naised 28%). Küsitletute vaba aja veetmist analüüsides võib väita, et suure rühma moodustavad pragmaatilise ja aktiivse ellusuhtumisega nooremapoolsed eesti mehed, kes on Helsingis tööreisil, kes oskavad ühendada töö ja vaba aja veetmise, kuid kes harva tunnevad vajadust kõrgkultuuri järele.

Helsingis on korralikud jalgrattateed ja rattalaenutuspunkte võib leida südalinnast Mannerheimintie 13 või Töölönlahe kaldalt Finlandia Talo kõrvalt. Saadaval on ka Helsingi linna ja lähiümbruse jalgrattateede kaart.

Rattalaenutus maksab olenevalt sellest, kas laenutatakse tavaline või maastikuratas, 50--80 või 80--100 marka.

Ujulaid on Helsingis 12. Forumi kaubamaja taga asub Yrjönkatu rooma tüüpi saunadega ujula, kus pilet maksab 14 Soome marka.

Jälgida tuleb vaid kellaaegu: eraldi ajad on meestele ja naistele, sest rooma tüüpi ujulas ei kasutata ujumisriideid. Suure populaarsuse on võitnud Itäkeskuse ujula, kus sissepääs maksab 22 Soome marka.

Helsingis on mitmeid suuri spordikeskusi, kus on palju erinevaid võimalusi sportimiseks. Pealinlaste lemmikpaikadeks on Töölö spordikompleks (Töölön Uimahalli) ja Haga linnaosas asuv Tali spordikompleks, kus on võimalik mängida tennist, squashi, keeglit, treenida jõusaalis. Tunniks ajaks tennisemänguks tuleb varuda keskmiselt 60--112 Soome marka, õhtupoolikul ajad on kallimad.

Tennisevarustuse saab kümnemargase lisamaksu eest. Squashitund maksab 38--55 Soome marga ringis.

Hind sisaldab sageli sauna ja ujumisvõimalust. Spordikompleksid on lahti kella 6.15--21. Tali mõisas asub ka Helsingi golfiklubi.

Golfimänguks on tavaliselt vajalik Green Card ja eelnev aja kinnipanemine. Paljudes hotellides saab mängida sisegolfi või proovida oma võimeid golfisimulaatoril.

Kui tööreis on pikemalt ette teada, võib juba Eestis reisibüroost hotelli broneerides küsida paketti, kus hotellimajutuse juurde kuulub ka ooperi- või kontserdipilet.

Nn ooperihotellideks on kujunemas Helsingi hotellid Hesperia ja Vaakuna. Tänavu sügistalvisel hooajal on ooperiteatri repertuaaris «Sevilla habemeajaja», «Tosca», «Don Quiote», «Romeo ja Julia». Hotellid Klaus Kurki ja Torni teevad tihedat koostööd Helsingi linnateatriga, mis helisnglaste hulgas on viimasel ajal väga soositud ja mille suurejoonelised menumuusikalide lavastused on nauditavad ka neile, kes pärast pingelist päevatööd enam võõrkeelset sõnalavastust jälgida ei suudaks ega sooviski. «West Side Story» Helsingi linnateatris vallutab juba teist hooaega vaatajate südameid, kuus on vähemalt tosin etendust, pileti hind ca 150 marka.