Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transiidi areng seisab raudtee ja piiri läbilaskevõime taga
«Rahvusvaheliselt on tunnustatud Muuga sadama suurt arengupotentsiaali Baltimaade peamiseks transiidisadamaks kujunemisel,» ütles RASi Tallinna Sadam tootmisdirektor Yrjö Saarinen.
Sellist arengut võivad tema sõnul takistada transiitkaubandust soodustava ja arendava riikliku programmi puudumine ning suhteliselt amortiseerunud ja piiratud võimalustega raudtee.
Piirivalveameti peadirektori Tarmo Kõutsi sõnul on Tallinna sadamaid läbivate reisijate arv viimase kolme aastaga kahekordistunud, ulatudes täna 4,5 miljoni reisijani aastas. Piirivalve pole suurenenud inimhulga läbilaskmiseks riigilt raha juurde saanud.
Kõutsi sõnul on piirivalve ülesanne kontrollida võimalikult kiiresti võimalikult paljude turistide dokumente, kuna turistid toovad Eestisse suurel hulgal raha ja tõstavad sellega elatustaset Eestis. Uuringute kohaselt jätab iga Soome turist Eestisse keskmiselt 1500 krooni päevas.
«Praegu on piirivalve võimalused kontrollida Tallinna sadamates 2200 inimest tunnis, ent tihtipeale tõuseb koormus 3000 inimeseni tunnis,» ütles Kõuts. Ülekoormuse tõttu langeb piirivalve töö kvaliteet.