Tallinnas Vabaduse väljak 10

sisearhitekt Uko Künnap

Olen Metropoli ukse vahelt üks kord huvi pärast sisse vaadanud. Vaene Uko Künnap saab nüüd igast kohast. Mina oleksin teinud teistmoodi, oleksin olnud nostalgilisem. Samas aktsepteerin seda, mida Uko on teinud. Selle all on tema nimi, tema tegu. Tean, et üks osa Eesti kohvikukülastajatest on läinud sinna nooruses nähtut otsima.

Mina seda näinud ei ole ega ühine nendega, kes Ukole solki kaela kallavad.

Lihtne on teha kriitikat, aga selleks tuleb protsessis tagasi minna, kuna projektülesanne tuleb tellijalt. Varasemaga võrreldes on ruumiplaneeringut kõvasti muudetud -- treppe ringi tõstetud jne. Päris samasugust nagu vanasti ei oleks saanudki teha.

Minule Metropoli kompleksi interjöör ei meeldi. Kohviku kujundus pole nii halb kui restoranil, ehkki ka kohvikut kritiseeritakse, et liiga palju metalli jne. See on kunstniku maitse. Samas ei jää sellest kujundusest midagi eriti meelde.

Restoranisaal ei meeldi mulle üldse. See peaks olema täiesti teistsugune, omapärasem. Maja ise oma kõrgete lagedega tinginuks teist lahendust -- nt et lauad ei oleks päris rivis. Lisaks teistsugusele paigutusele oleks võinud olla erineva kujuga laudu. Samuti ei meeldi rulood akende ees. Sama on ka Viru restoranis Merineitsi, ehkki kui seal palju käia, siis lõpuks see enam ei häiri. Üldiselt jätab selline lahendus söökla mulje -- tõmban ruloo ette, kui päike paistab.

Mina ei ole Metropoli sisekujundusest vaimustatud, kuna seal on tüüpiline ja mitte midagi ütlev eurostiil. Sellise stiiligaa koha võime paigutada maakera suvalisse punkti. Tallinnaga on Metropoli sisekujundus vastuolus. Oleks võinud olla midagi Tallinna linnale iseloomulikku ja eripärast. Olen külastanud Metropoli kõiki korruseid, need aga ei eristu omavahel. Eriti kohvik ja restoran võiks eristuda.

Sisekujundusest midagi positiivset välja tuua ei oska. See on lahendatud elementaarsete võtetega. Võib-olla on sinna palju raha paigutatud, kuid mõeldud on vist vähe.

Mina ei ole küll nii vana, et Kultase hõngu taga igatseda, kuid arvan, et 30ndate stiil oleks olnud sobiv.

Eestis on oluliselt hullemaid kohti. Metropol on tüüpiliselt läänelik toitlustuskompleks, kus all on kohvik ja üleval restoran. Metropoli disain on omapärane -- kas aegunud või ajast ees. Restoranis olevad nahkistmed on mugavad, kuid teravate jalgadega toole on vaibal raske liigutada. Mina ei kasutaks restoranis kunagi vaipa, eriti sellist, millele sigaret jätab jälje. Elitaarsete nahktoolide all on kasutatud kaks klassi tagasihoidlikumat vaipa. See kombinatsioon jäi häirima. Tänu peeglitele tundub saal täis olevat juba siis, kui vaid kaks lauda on täis. Samas arvan, et oleks piisanud ühes seinas olevatest peeglitest. Ehkki mulle ei meeldi külmad värvid, on seal nendega mängimine õnnestunud ja huvitav.