Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    «Talukaup» juhatab talubörsile

    Talubörsi idee oli ETKLil olemas juba enne seda, kui professor Igor Gräzin paari aasta eest ajakirjanduses põllumajandusbörsi vajalikkust propageerima hakkas.
    «Börs peaks kujunema turu tasakaalupunkti leidmiseks,» tunnistab Kaul Nurm. «Mõte on selles, et kõik saaksid oma kaubad müüdud ja ostetud õiglaste hindadega ja keegi ei tunneks ennast petetuna.»
    «Me ei vahenda informatsiooni ainult taluliidu liikmetele, vaid taotleme palju enamat,» lausub Nurm. «Kõik, kes Eesti põllumajanduses tegutsevad ja selle vastu huvi tunnevad, saavad informatsiooni.»
    Talubörsi peamine mõte on igakülgne infovahetus. Kui seni saab talunik vajalikku informatsiooni peamiselt Kuldsest Börsist, siis tulevikus saab ta arvutiprogrammi kasutades pakkuda börsile nii oma toodangut kui otsida välja teda huvitavad kaubad.
    Harjumaa talunik Vello Eensalu on talubörsi ideest küll kuulnud, kuid kuna ta ei pea ennast arvutiasjatundjaks, ei oska ta uuele arvutiprogrammile hinnangut anda. Esko talus istub arvuti taga peamiselt taluperemehe kooliõpilasest poeg, Vello Eensalu ise karjatab samal ajal 80pealist karja.
    «Elu on nii kiire, et pole aega isegi ajalehe kaudu informatsiooniga kursis olla,» märgib Eensalu. Ta lisab, et kuna piimatalul on kindlad partnerid, vajaks ta operatiivset informatsiooni ainult periooditi.
    Selleks, et talunikud harjuksid mõttega, et neil on võimalik kogu äritegevuseks huvipakkuv informatsioon arvuti vahendusel koju kirjutuslaua peale saada, peab ETKL nägema kõvasti vaeva. Eelkõige tähendab see seminaride ja väljaõppe läbiviimist igas maakonnas ja taluseltsis. «Nad muidugi kardavad arvutit, ei tea millised on võimalused ega ole kunagi kuulnud talubörsist,» räägib arvutiprogrammi «Talukaup» koostaja Evgeni Irman.
    Laane talu peremees Tiit Jüriöö, kes lisaks talutööle on ka riigiametis, pole arvutiprogrammist eriti vaimustatud. «Asi pole käivitunud nii nagu tarvis,» leiab ta.
    Peamine probleem börsi käivitamisel on taluniku sõnul kehv telefoniside, mille kaudu peab toimima arvutibörs. «Selleks, et talunik saaks ise arvuti kaudu börsi jälgida, peaks talle tulema sisse digitaalliin,» väidab ta.
    Igor Gräzin nii pessimistlik pole. Ta tunnistab, et suurimateks raskusteks põllumajandusbörsi käivitamisel pole mitte elektroonika, vaid organisatoorsed probleemid. «Ma usun, et börs võib tööd alustada järgmisest suvest,» lausub Gräzin lootusrikkalt.
    Gräzin avaldab siirast heameelt, et ETKL on juba ammu «asja kallal». «Neile kuulub pioneeri au,» tunnistab ta.
    Samas peab Gräzin negatiivseks, et taluliit pole oma tegemistest laiemat üldsust teavitanud ja seetõttu on Gräzini juhitav töögrupp põllumajandus-kaubanduskoja juures alustanud paralleelselt teise põllumajandusbörsi väljatöötamist.
    Gräzini sõnul erineb tema töögrupi väljatöötatav programm «Talukaubast» selle poolest, et ta on suunatud suurettevõtetele ja -tootjatele. Ta lisab, et kui kaks programmi tulevikus kokku panna, saab suurepärase põllumajandusbörsi.
    Seni pole talubörsi arendamine veel nii kaugele jõudnud, et oleks loodud börs kui organisatsioon, millel on kindlad mängureeglid ja mis suudab pakkuda aktuaalset informatsiooni. Ei saa veel rääkida ka informatsiooni hinnast, lausub Evgeni Irman. «Olen välja pakkunud skeemi, mis aitaks meil talubörsi käivitada koostöös põllumajandus-kaubanduskojaga,» räägib ta. «Skeemi kohaselt hakkaks ETKL tegelema siseturuga, kaubanduskoda paralleelselt välisturuga.»
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kallis kakao paneb šokolaaditootjad hinda tõstma. Eesti ettevõtja rajab Costa Ricasse istanduse
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.