30. september 1996 kell 22:00

«Talukaup» juhatab talubörsile

Talubörsi idee oli ETKLil olemas juba enne seda, kui professor Igor Gräzin paari aasta eest ajakirjanduses põllumajandusbörsi vajalikkust propageerima hakkas.

«Börs peaks kujunema turu tasakaalupunkti leidmiseks,» tunnistab Kaul Nurm. «Mõte on selles, et kõik saaksid oma kaubad müüdud ja ostetud õiglaste hindadega ja keegi ei tunneks ennast petetuna.»

«Me ei vahenda informatsiooni ainult taluliidu liikmetele, vaid taotleme palju enamat,» lausub Nurm. «Kõik, kes Eesti põllumajanduses tegutsevad ja selle vastu huvi tunnevad, saavad informatsiooni.»

Talubörsi peamine mõte on igakülgne infovahetus. Kui seni saab talunik vajalikku informatsiooni peamiselt Kuldsest Börsist, siis tulevikus saab ta arvutiprogrammi kasutades pakkuda börsile nii oma toodangut kui otsida välja teda huvitavad kaubad.

Harjumaa talunik Vello Eensalu on talubörsi ideest küll kuulnud, kuid kuna ta ei pea ennast arvutiasjatundjaks, ei oska ta uuele arvutiprogrammile hinnangut anda. Esko talus istub arvuti taga peamiselt taluperemehe kooliõpilasest poeg, Vello Eensalu ise karjatab samal ajal 80pealist karja.

«Elu on nii kiire, et pole aega isegi ajalehe kaudu informatsiooniga kursis olla,» märgib Eensalu. Ta lisab, et kuna piimatalul on kindlad partnerid, vajaks ta operatiivset informatsiooni ainult periooditi.

Selleks, et talunikud harjuksid mõttega, et neil on võimalik kogu äritegevuseks huvipakkuv informatsioon arvuti vahendusel koju kirjutuslaua peale saada, peab ETKL nägema kõvasti vaeva. Eelkõige tähendab see seminaride ja väljaõppe läbiviimist igas maakonnas ja taluseltsis. «Nad muidugi kardavad arvutit, ei tea millised on võimalused ega ole kunagi kuulnud talubörsist,» räägib arvutiprogrammi «Talukaup» koostaja Evgeni Irman.

Laane talu peremees Tiit Jüriöö, kes lisaks talutööle on ka riigiametis, pole arvutiprogrammist eriti vaimustatud. «Asi pole käivitunud nii nagu tarvis,» leiab ta.

Peamine probleem börsi käivitamisel on taluniku sõnul kehv telefoniside, mille kaudu peab toimima arvutibörs. «Selleks, et talunik saaks ise arvuti kaudu börsi jälgida, peaks talle tulema sisse digitaalliin,» väidab ta.

Igor Gräzin nii pessimistlik pole. Ta tunnistab, et suurimateks raskusteks põllumajandusbörsi käivitamisel pole mitte elektroonika, vaid organisatoorsed probleemid. «Ma usun, et börs võib tööd alustada järgmisest suvest,» lausub Gräzin lootusrikkalt.

Gräzin avaldab siirast heameelt, et ETKL on juba ammu «asja kallal». «Neile kuulub pioneeri au,» tunnistab ta.

Samas peab Gräzin negatiivseks, et taluliit pole oma tegemistest laiemat üldsust teavitanud ja seetõttu on Gräzini juhitav töögrupp põllumajandus-kaubanduskoja juures alustanud paralleelselt teise põllumajandusbörsi väljatöötamist.

Gräzini sõnul erineb tema töögrupi väljatöötatav programm «Talukaubast» selle poolest, et ta on suunatud suurettevõtetele ja -tootjatele. Ta lisab, et kui kaks programmi tulevikus kokku panna, saab suurepärase põllumajandusbörsi.

Seni pole talubörsi arendamine veel nii kaugele jõudnud, et oleks loodud börs kui organisatsioon, millel on kindlad mängureeglid ja mis suudab pakkuda aktuaalset informatsiooni. Ei saa veel rääkida ka informatsiooni hinnast, lausub Evgeni Irman. «Olen välja pakkunud skeemi, mis aitaks meil talubörsi käivitada koostöös põllumajandus-kaubanduskojaga,» räägib ta. «Skeemi kohaselt hakkaks ETKL tegelema siseturuga, kaubanduskoda paralleelselt välisturuga.»

Hetkel kuum