29. oktoober 1996
Jaga lugu:

Sõõrumaa ootab oma aega

Intervjuu ASi ESS Grupp juhatuse esimehe Urmas Sõõrumaaga

Aktsiaselts loodi 1991. aastal. Aasta hiljem liitus teine aktsionär -- praegune teenidusdirektor Arved Liivrand.

ASi ESS Grupp struktuuri kuuluvad regioonides moodustatud aktsiaseltsid oma ülemustega. Samas on direktorid ASi ESS Grupp liikmed.

Aktsiapakist kuulub mulle kontrollpakk.

Firma käive on 12 miljonit krooni kuus ja kasum sellest viis protsenti.

Kõva ja ausa tööga. Ma olen täiesti kindel, et Eestis on võimalik kõva tööga hõivata suur osa turust. Kes ei usu, võivad meie majandusarenguga tutvuda. Mingil määral on muidugi abiks olnud ka tutvused. Väga paljud lepingud sõlmitakse ainult Urmas Sõõrumaaga, teada-tuntud nimi. Elu lihtsalt on niisugune.

Ma ei tea, kustkohast taolised kuulujutud alguse on saanud, kuid täna-homme seda kindlasti tegema ei hakka. Tulevikus võib-olla viime ESSi aktsiad aktsiaturule, kindlasti mitte enne kui aasta pärast.

Samasugused on jutud, et Urmas Sõõrumaa tahab osta Valvekoondist.

Mul ei ole sellist rahagi, et RASi Valvekoondis tervikuna osta ja ma ei tahagi. Kui ära osta Valvekoondis toob see kaasa ka 60% turust ja monopoolse seisundi. Minu arust peaks aga korralik konkurents siiski eksisteerima.

Kui nüüd tõesti kuulutatakse välja RASi Valvekoondis müümine, ostaks mõne aktsia, sest sellel äril on tulevikku. Millal erastamine korraldatakse, ei oska ma ütelda.

Turvaturg on minu meelest praeguseks kõvasti arenenud. Konkurents on tihe ja teretulnud. Äsja loodi turvaturul uus ettevõte Claudia grupp. Loodan, et ta ka konkurentsi pakub. Kui ei, pole uuel firmal tulevikku. Soovin tuult tiibadesse ja ausaid mängureegleid. Claudia grupi välja öeldud soov haarata kolmandik turust on minu arust täiesti normaalne, kuid tahtjaid on ennegi olnud.

Praegu Eesti turu ainuke välisturvafirma Securitas ei ole suurt peavalu tekitanud.

Mina olen teinud väärtuslikku tööd, mida ka hinnatakse, ning see ei kao kuhugi.

Citysec sai omal ajal loodud koos ASiga ESS. Citysec tegeles turvamiseks vajaliku inventariga. Tollal tööks vajalikke vahendeid saada ei olnud, nii tuligi neid ise sisse tuua. Põhjus, miks ma oma osa aktsiatest ära müün, on spetsialiseerumine. Ma olen valinud teenindusega seotud valdkonna. Arvatavasti müün oma aktsiad mõnele turvakaubanduse ettevõttele.

Mina ei ole aru saanud, mis tasandil seaduste koostamine üldse käib. Ei imestaks, kui Eesti Vabariigis tehakse seadus, mis keelab Urmas Sõõrumaal omada turvafirmat, kus on üle 300 mehe ja umbes kümme relva. Omanikuna võin olla osaline, kus tahan. Omaniku jaoks on olemas seadus, mille järgi käituda, ja seda ma teen. ASile ESS kuulunud Cityseci aktsiad on juba ammu müüdud.

Seaduse oli kirjas, et turvafirma omanik ei tohi omada aktsiaid relvadega tegelevas firmas. Minu arust on küsimus lihtsalt tõlgendamises. Pärast seaduse ilmumist müüsin osaluse Citysecis firmale, mille omanik ma olen.

Pärast aktsiate müümist tehti seaduses parandus, et turvafirma omanik ei või ka kaudselt relvadega tegeleva ettevõttega seotud olla. Kui müüksin nüüd aktsiad oma emale või vennale, kas see tähendab siis seotust või mitte? Eesti Vabariigis võib iga ametnik oma suva järgi muuta ja parandada seadust.Tegu on lihtsalt absurdiga.

Kogu elu olen ma olnud õiguste eest võitleja. Tol ajal nägin võimalust koos rea tõsiste ja tarkade inimestega siseministeeriumi olukorda parandada. Ei saa ütelda , et me läksime sinna lihtsalt Edgar Savisaare pärast. Põhjuseks oli Savisaare tugev isiksus, ta võiks nõuannete kohaselt seista siseministeeriumi eest, et paraneksid rahalised ja muud võimalused. Ministeeriumis ei ole kunagi olnud professionaalseid töötajaid. Savisaare ajal ma lootsin, et tänu temale saame koondada ministeeriumisse hulga tarku ning teotahtelisi inimesi. Sooviks oli pidurdada ajude voolamist ainult eraettevõtetesse.

Riigilt aga selles osas mingit toetust ei tulnud, ei rahalise abina ega ka lihtsalt suhtumise näol. Riik sülitab kõige peale.

Ei, kindlasti mitte. Ka nõunikuna arvasin, et saatkondi ei pea valvama endisel kujul.

Valve mahtu tuleks vähendada etapiviisiliselt, nii et jääks kolm-neli füüsiliselt valvatavat objekti. Ülejäänud valveobjektid tuleks lülitada turvaettevõtte ühisesse valvesüsteemi, milleks korraldatakse konkurss.

Mitte lähema viie aasta jooksul. Aktiivne avaliku elu tegelane tõmmatakse tahes-tahtmata esiplaanile. Miks mitte olla esiplaanil siseministrina?

Kui lahkuksin ESSist, kaotaks ESS minu, kuid võidaksid kõik teised. Kuid kindlasti ei seaks ma siseministrina ESSile eelistusi.

Arvan, et ei tahaks. Mõtlen reaalselt, mu fantaasia on hea, aga mitte nii hea. Muidugi ei või iial teada, mis toimub viie aasta pärast. Kindlasti hakkab ümber saama aeg, kus 20--30aastased noormehed ministrikohti jagavad.

Tulevad inimesed, kes on elus midagi ära teinud ja kogemusi hankinud. Tahaks selles osas eeskujuks olla.

Jaga lugu:
Hetkel kuum