Ka paljud ekspedeerijad ja vedajad on seisukohal, et uuel aastal kehtima hakkav kord aeglustab kauba liikumist ning põhjustab sadamates pikki järjekordi.
Kalmuse ütlusel ei kujuta ta ette, kuidas oleks võimalik Muuga sadamas kõiki laevaga saabuvaid kaupu läbi tolliterminaalide lasta. «Seal tuleks igal kail eraldi tolliterminaal teha,» lisas ta.
Udu sõnul ei teki aga ummikuid siis, kui maaklerid suudavad kauba kohe ära deklareerida. Kui seni kehtis selline kord vaid autode suhtes, kes piiri ületasid, siis nüüd on sellised reeglid välja töötatud ka laevade jaoks, ütles Udu.
Hiljuti hakkas kehtima rahandusministeeriumi määrus, mille kohaselt tuleb ettevõtjatel tollilaole tasuda tollilao maksu 50 krooni iga deklaratsiooni pealt. Sisuliselt tähendab see, et nii konteineri saabumisel, kui ka väljumisel terminaalist tuleb tasuda 50 krooni.
Kalmuse sõnul on paljud ettevõtjad tolliladudes saanud ebameeldiva üllatuse osaliseks, sest maksude suurused on väga erinevad. Näiteks küsis Muuga tolliladu Kalmuse sõnul Eesti Merelaevanduse käest 200 krooni iga konteineri pealt.
Toomas Udu sõnul on hinnad erinevad seetõttu, et tollilao pidajad on erafirmad, kellele tolliamet on väljastanud litsentsi lao pidamiseks ning kes peavad riigile maksma iga deklaratsiooni pealt 50 krooni. Kuna tegu on eraäriga, kehtestavad nad hinna üle 50 krooni ise, ütles Udu.
Udu sõnul on tolliamet püüdnud situatsiooni lahendada nii, et igas sadamas oleks võimalikult palju tolliladusid, sest siis on ettevõtjatel laiem valik.
Udu ütlusel võib probleeme olla kesklinna sadamaga, kus on ainult üks tolliterminaal ja tolliladu. Tollilao saab kauba valdaja ise valida.