Edukaim ettevõte -- Pakterminal

ASi Pakterminal kõrval mahtusid edukamate ettevõtete esikümnesse eelmise aasta majandustulemuste põhjal ka aktsiaseltsid Nitrofert, Eesti Gaas, Eesti Tubakas, Savi, Balti Laevaremonditehas, Nybit, Ofelia, Eesti Mobiiltelefon ja Eesti Merelaevandus. Edetabeli koostajad hindasid ettevõtete käivet, kasumit, rentaablust ning käibe, kasumi ja rentaabluse kasvu.

Edukamate ettevõtete edetabelisse pääsesid käibelt 500 suurema ettevõtte hulka kuuluvad firmad.

ASi Pakterminal esikoht Eesti ettevõtete hulgas pole üllatus. «Firma on arenenud aasta-aastalt järjepidevalt, omanikud ei ole firmast kasumit välja võtnud, vaid selle taas investeerinud,» ütles Pakterminali juhatuse esimees Aadu Luukas.

Tema kinnitusel jätkub firmas selline areng ka sellel aastal. Käesoleva aasta käibe- ja kasumiprognoose firma juhtkond aga avaldada ei soovi.

Pakterminali 303 mln kroonise käibe juures oli firma eelmise aasta kasum 193 mln krooni, mis teeb ettevõtte rentaabluseks 64 protsenti.

Pakterminali suure rentaabluse üks põhjus on väliskapitaliga ettevõttele kohandatud tulumaksusoodustus, mille kohaselt ettevõte nautis tulumaksuvabastust kuni 1995. aastani. Sel aastal maksab ettevõte vaid 13 protsendi suurust tulumaksu riigile. Pakterminal saab kasutada maksusoodustusi kuni 2001. aastani.

Hea rentaablus on võimaldanud välja ehitada 120 mln krooni maksnud mahutipargi ja kai, lausus Aadu Luukas. «Et naftatransiit on kõrge riskiastmega, siis näeme, et investeering tuleb tagasi teenida lühikese ajaga,» lisas ta. «See on neli aastat.»

Viimasel paaril aastal on vähenenud Pakterminali osaniku, ASi N-Terminaal käive ja kasum. «N-Terminaal on pidevalt sünnitanud tütarettevõtteid, firma äritegevuse kokkutõmbamine on loomulik protsess,» kommenteeris Luukas. N-Terminaali tütarettevõtetest on suurima käibega eelmisel aastal tegevust alustanud naftatransiidifirma AS NT Oil, mis ostab kütust Venemaalt ja müüb seda läände. Pakterminali osanikud on AS N-Terminaal ja Hollandi firma Paktank International.

ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar ütles, et firma on sellel aastal laiendanud üle riigi maagaasi tarbimist. Gaasijaotusjaamad on avatud Viljandis ja Kohilas. Varsti avatakse uus gaasijaotusjaam Kehras.

«Gaasi müügi maht on kümme protsenti suurem kui mullu,» märkis Saar. Tema sõnul kujuneb Eesti Gaasi netokäive aasta lõpuks veidi üle 600 miljoni krooni.

«Kui me aasta alguses prognoosisime selle aasta kasumiks 30 mln krooni, siis praeguse seisuga tuleb see tõenäoliselt 40--45 mln krooni,» rääkis Saar. Eesti Gaas on sellel aastal investeerinud kokku üle saja miljoni krooni.

Saar ütles, et paraku pole veel seni õnnestunud selgust saada ettevõtte riigile kuuluvate aktsiate müügi osas. «Tahaksime, et vabas liikumises olevate aktsiate arv oleks suurenenud, kuid paistab, et käesoleval aastal seda küsimust lõplikult ei lahenda,» lausus Saar.

Eesti Gaasi suurimad aktsionärid on Eesti riik, Vene gaasikontsern Gazprom ja Saksa suurfirma Ruhrgas.

Eelmise aasta edukamate ettevõtete edetabelis neljandale kohale tulnud AS Eesti Tubakas on oma tootmistegevuse viinud praeguseks üle Malmösse firma ühe osaniku Svenska Tobaks AB tehasesse. Eesti Tubaka nime all tegutseb vaid turustusettevõte.

Eelmisel aastal 70% Eesti tubakaturust valitsenud firma turuosa on praeguseks langenud 45 protsendile. Muudatused firmas hakkasid pihta pärast seda, kui aasta alguses hakkas kohalikele tubakatoodetele kehtima sama suur aktsiisimaks lääne sigarettidega. Aasta esimestel kuudel langesid Eesti Tubaka müüginäitajad kahe kolmandiku võrra.

Ettevõtte endine peadirektor Boris Oks on varem öelnud, et ehkki Eesti Tubaka müük on võrreldes möödunud aastaga sel aastal poole võrra vähenenud, kujuneb inflatsiooni ja muude hinnatõusudega seoses firma aastakäive sellel aastal sama suureks eelmise aastaga.

Eesti Tubaka uus peadirektor Raigo Roosve plaanib järgmise aastaga tõsta ettevõtte turuosa Eestis 49 protsendini.

Pärnu ehitusfirma Savi ehitusprojektide juht Sulev Tuude nimetas eelmist aastat firma jaoks suurte õnnestumiste aastaks. «Paar Venemaa objekti lõid meie kasumi ja käibe üles,» lausus ta.

Eelmisel aastal ehitas Savi Venemaal Volokolamski linna pangahoonet ja Luhamaa vastas asuva Shumilkino piiripunkti rajatisi.

Sellel aastal firma Sulev Tuude kinnitusel nii häid tulemusi ei saavuta. «1995. aastaga võrreldes on meil tagasiminek, kuid ülemöödunud aastaga kõrvutades ligi kahekordne kasv,» ütles ta. Tuude märkis, et tänavu on Savi ehitanud Venemaal ainult väiksemaid objekte.

Tuude sõnul prognoosib firma selle aasta käibeks 40--50 miljonit krooni ja kasumiks kaks miljonit krooni.

Eelmise aasta kasumi eest ostis Savi Hollandist kolm miljonit krooni maksva puurseadme vaivundamendi aukude tegemiseks. Tuude kinnitusel on seade Balti riikides ainulaadne ja leiab peaaegu kogu aeg rakendust. «Sellel aastal olemegi tegelenud peamiselt vaivundamentide rajamisega alltöövõtuna,» ütles Tuude.

Tema kinnitusel makstakse eelmise aasta kasumist aktsionäridele dividende selle aasta lõpus.

Bituumeni müügiga tegelev AS Nybit kasvatas eelmisel aastal oma käibe eelnenud aastaga võrreldes kahekordseks ja väljus ka esimese tegevusaasta kahjumist. «Eelmine oli tõeline hüppeaasta, kui saavutasime käibe, mis katab püsikulud ja lubab teenida kasumit,» kommenteeris Nybiti finantsdirektor Peep Laasik.

«Suur osa sissetulekust tuleb läbi riigieelarve, eelmisel aastal oli tähtis maailmapanga laen maanteeametile teede korrastamiseks,» lausus Laasik.

Sellel aastal on taastunud ettevõtte tellimused Lätis, mis katkesid eelmisel aastal seoses sealse panganduskriisiga. Müük Eesti, Läti ja Leedu vahel jaguneb Laasiku kinnitusel võrdsetes osades, Eestis müüdavast bituumenist on Nybiti osakaal kaks viiendikku.

Firma kavandab selle aasta käibeks 115 mln krooni ja kasumiks 12,2 mln krooni.

Nybiti aktsionärid on 68 protsendiga Rootsi naftatöötlemisettevõte Nynäs Petroleum AB, 30 protsendiga Eesti riik ja kahe protsendiga Venemaa Uhta naftakeemiakombinaat.

Tulumaksusoodustust Nybitil ei ole, sest 1991. aastal registreeritud ettevõttesse ei teinud Rootsi investor poliitilise määramatuse tõttu aasta jooksul nõutud investeeringut, lausus Laasik. ÄP