• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EBRD otsib tasuvaid projekte

    Küsimustele vastab EBRD esindaja Eestis André Küüsvek

    Sellist projekti hetkel käigus ei ole, aga ma ei välista sellist võimalust tulevikus, nagu ma ei välista ka ühtegi teise Eesti kommertspanka investeerimist.
    Maapanga puhul näeme tema olulist rolli Eestis, seda eelkõige väljaspool Tallinna asuvates majanduspiirkondades.
    EBRD võimalik investeering Maapanka on 32 miljonit krooni. Projekt on olnud töös juba mõnda aega ja me oleme teinud esialgseid analüüse. Meil on olemas audiitorkontrolli tulemused Maapanga finantsnäitajatele augusti lõpu seisuga.
    Viimane kohtumine Maapanga esindajatega toimus kuu aega tagasi. Esitasime siis omapoolsed tingimused selleks, et meiepoolne investeering toimuks. Praegusel hetkel tegeleb Maapank nende tingimustega.
    Meiepoolsed tingimused puudutasid põhiliselt omakapitali. Omakapitali kirjeid bilansis, aktsiakapitali, kasumit, reservide ja aazhio poolt. Kui need tingimused saavad korda, siis ma ei näe põhjust, miks me ei võiks seda projekti ellu viia.
    Konkreetset investeerimise või mitteinvesteerimise otsust vastu võetud ei ole. Vastu on võetud otsus, et me tegeleme selle projektiga. Mingit lõplikku otsust tõenäoliselt sellel aastal vastu ei võeta.
    Maapanga pööre kahjumit tootvast pangast kasumit tootvaks pangaks ei ole olnud niivõrd radikaalne, kui me oleme lootnud. Saba ära raiumine on valus, aga see on veelgi valusam, kui seda teha kümnes tükis.
    Maapanga juhatus peaks oma otsustes olema veelgi radikaalsem. Eeldan kõigilt Maapanga juhatuse liikmetelt sajaprotsendilist panust ning loodan, et Maapank teeb endale selgeks kulude valuläve, mida kulutused ei tohiks ületada. Seda alates filiaalide võrgu ülevalpidamisest ja lõpetades pangasisese informatsioonisüsteemi toimimisega.
    Seoses Hoiupanga aktsiaemissiooniga on EBRD osalus pangas langenud endiselt 21 protsendilt 17 protsendile. Ei enne ega liiatigi peale emissiooni ole meil olnud kontrollivat osa Hoiupangas.
    Hoiupanga aktsionäridestruktuur hakkab lähiaegadel muutuma seoses Hansapanga võimaliku lahkumisega omanike ringist. Ilmselt ei peaks ka keskpank kommertspanganduses tegev olema. Mingi aja pärast müüb Eesti Pank oma aktsiad ära.
    Selliste suurte muutuste perioodil näeksin EBRD positiivset rolli, kui me esialgu säilitaksime oma aktsiaosaluse Hoiupangas.
    Sõltuvalt sellest, kellest saab kontrolliv aktsionär, võtame vastu otsuse, kas hoiame oma osalust pikemalt või müüme selle ära. Ma ei näe praegu põhjust selle ostusega kiirustamiseks.
    Kõigepealt laseksime Hoiupanga aktsiakapitalist väljuda Hansapangal ja seejärel ka Eesti Pangal. Mõlema aktsionäri väljumist pean ma loogiliseks sammuks.
    Hoiupanga aktsiaemissioonil müüs EBRD oma eelisostuõiguse Hansa Investeerigutele. Tehniliselt sai see vormistatud märkimise järel müümisena.
    Aktsiaid märkis EBRD, aga asja sisu oli eelisostuõiguse müümine. Sellel baseerusid kõik kokkulepped ja konstruktsioonid.
    Kuna Eestis ei ole sellist tehingut nagu aktsiate eelisostuõiguse müük varem sooritatud, siis sellise valikuga garanteerisime nii iseendale kui eelisostuõiguse ostjale, et tehinguga ei teki hiljem mingeid juriidilisi komplikatsioone.
    Igas tehingus on ostjal ja müüjal oma huvid. Juhul kui need huvid milleski kattuvad ja neid on võimalik sobitada, saab tehing teoks. Seega olid ka sellest tehingust huvitatud mõlemad osapooled.
    Kuna Hoiupangal läheb täna hästi, siis ei näinud me põhjust, miks peaksime hoidma või suurendama oma 21protsendilist osalust panga aktsiakapitalis. Eelisostuõiguse müümise aluseks olid majanduslikud kaalutlused.
    EBRD on juba Leedus tegev. Oleme investeerinud Vilniaus Bankasse ja Hermis Bankasse.
    Kui Hoiupank läheb Leetu, siis juhul, kui ta teeb õige valiku, on see meie jaoks positiivne märk. Me usaldame Hoiupanga juhatust.
    Leedu turule mineku otsustab siiski nõukogu juhatus. Olen Hoiupanga nõukogu liige ja juhatus esitab Leedu turule mineku strateegilise plaani jaanuarikuus.
    EBRD on loodud selleks, et väheke edendada majandust Ida- ja Kesk-Euroopas. Ja hoolimata sellest, et Eestil läheb mitmete teiste riikidega võrreldes oluliselt paremini, näeme me siiski, et mingi teatud osalusega aktsiakapitalis aitaks EBRD suurendada tulevase Eesti Merelaevanduse tuumikinvestori ja ka teiste finantseerijate kindlustunnet.
    Me ei ole kunagi vaadanud suuremat osa ettevõtte aktsiakapitalis kui 25 protsenti. Ka Eesti Merelaevandus pole selles suhtes erand. Me ei taha seal kontrolli endale haarata, vaid pigem olla usaldusväärsuse tõstjaks.
    Ei saa eitada, et EBRD valib oma kliente väga täpselt ning mingil juhul ei investeeri projektidesse, millel ei ole majanduslikku perspektiivi. Seega pole me välisabi fond, mis annab raha mittekommertslikel kaalutlustel. Pigem valime soodsaid projekte ja aitame neid, kes end ise suudavad aidata.
    Hoolitseme selle eest, et EBRD aktsionäride raha ei läheks kaduma, vaid pigem paljuneks. Eesti riik on samuti üks aktsionäridest. Kui EBRD positiivselt tegutseb ja kasumit toodab, siis peaks ka Eesti riik sellest teenima.
    Peale Hoiupanga on EBRD-l kolmandikusuurune osalus ka Eesti Investeerimispangas.
    Otseselt aktsiakapitalis osalemist me tänasel päeval mujal ei planeeri. Põhiline põhjus on selles, et Eesti pankadel läheb hästi. Pangad on küllaltki stabiilsed ja stabiilne on kogu pangandussüsteem tervikuna. Seega ei oleks EBRD-l seal positiivset rolli.
    Teisest küljest on kõigi suuremate pankade aktsiad börsil noteeritud, mis tähendab, et nende kohta käiv informatsioon on kättesaadav ja nende usaldatavuse tase küllalt kõrge. Selle kinnituseks on aktsiate hinnad.
    Nii, et esiteks ei näe EBRD pankade aktsiakapitalis osalemises oma positiivset rolli ja teiseks ei saa me ka selle peale minna, et ostame aktsiaid turuhinnaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.