Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kinnisvaraturg on veel lapsekingades

    Nüüd elan Mustamäel, kor-ter on aus ja hea, ning selle õnne eest fortuunat kiitma pean, ümisesid paarkümmend aastat tagasi poplaulule kaasa ämmade ülemvõimu alt uutesse ja avaratesse korteritesse pääsenud pereisad. Kuigi tollest ajast tänase päevani on vahetunud isegi riigikord, pole eluaseme soetamine karvavõrdki lihtsamaks muutunud. Pigem vastupidi.
    Kui Nõukogude Eestis piisas riigikorterisse kolimiseks sobilikust töökohast, tutvustest või kompartei suunavast jõust, siis nüüd peab kinnisvarasoetajal olema suur rahakott, allaheitlikkust pankade nõudmistele ja kannatust kinnisvarafirmadega suhtlemisel.
    Pole saladus, et kinnisvaraturul ületab nõudmine pakkumise, kui mitte arvestada kurikuulsat Lasnamäge ja suurlinnadest enam kui paarikümne kilomeetri kaugusele jäävaid maapiirkondi. Tuhanded perekonnad loodavad parandada oma elujärge, kuid mitte kõigi soovidele ei ole antud võimalust täituda. Elamisväärseid kortereid ei jätku või on nad kõrgendatud nõudluse tõttu liiga kallid.
    Ehitusfirmad pelgavad kortereid ehitada, kuna pole ostujõulist klienti. Inimesed on hädas tööandjatega, kes maksavad ümbrikupalka ja võtavad nii töötajalt võimaluse saada pangalaenu. Pangad omakorda tahavad eluasemelaenu välja laenata võimalikult riskivabalt, nõudes lisaks tagatistele ja käendustele veel omafinantseeringut vähemalt kolmandiku laenusumma ulatuses. See kolmandik saab aga enamikule laenusoovijatest komistuskiviks ja tekitab küsimuse, kas Eesti ühiskond on tõesti nii ebastabiilne, et pangad peavad oma riske ülikõrgelt hindama.
    Tekib suletud ring, millest rabelevad kinnisvaravahendajate sõnul välja enamasti vaid kõrgepalgalised töötajad finantssektorist, muudelt elualadelt aga vähem. Konkurentsist vaevatud kinnisvarafirmad ei jõua aga ära oodata, millal tavalised riigikodanikud nii palju kosuvad, et suudavad pangast laenu võtta ja kinnisvaraärile omapoolse impulsi anda.
    Seni aga kauplevad erinevatel hinnangutel kinnisvaraturust kõigest 10--30 protsenti hõlmavad kinnisvarabürood selle piskuga, mida praegune turg neile võimaldab, hoides paljude müügiobjektide hinnad põhjendamatult kõrgel ja kasseerides vahendustasu sisse ostjatelt. Need nipid aga ei viita mingil määral väljakujunenud turule.
    Väikest kergendust maak-leritele tõotab tuua küll riigi soov kustutada EVPsid sellisel viisil, et tagastatavates majades elavatele üürnikele antakse õigus eluaseme muretsemiseks võtta pankadest sooduslaenu, mida võib tagasi maksta EVPdes. Kuid spetsialistide hinnangul on paarsada miljonit krooni laenuraha Eesti kohta liiga väike summa, et kinnisvaraturgu mõjutada. Küll aga võib tõusta EVP hind ja suureneda spekuleerimine nendega.
    Eesti laenu- ja kinnisvaraturg on lapsekingades. Väga paljud peavad veel pikka aega kannatlikult ootama ämma selja taga ärklitoas oma Mustamäed.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.