Eesti kinnisvaraturg on veel lapsekingades

Nüüd elan Mustamäel, kor-ter on aus ja hea, ning selle õnne eest fortuunat kiitma pean, ümisesid paarkümmend aastat tagasi poplaulule kaasa ämmade ülemvõimu alt uutesse ja avaratesse korteritesse pääsenud pereisad. Kuigi tollest ajast tänase päevani on vahetunud isegi riigikord, pole eluaseme soetamine karvavõrdki lihtsamaks muutunud. Pigem vastupidi.

Kui Nõukogude Eestis piisas riigikorterisse kolimiseks sobilikust töökohast, tutvustest või kompartei suunavast jõust, siis nüüd peab kinnisvarasoetajal olema suur rahakott, allaheitlikkust pankade nõudmistele ja kannatust kinnisvarafirmadega suhtlemisel.

Pole saladus, et kinnisvaraturul ületab nõudmine pakkumise, kui mitte arvestada kurikuulsat Lasnamäge ja suurlinnadest enam kui paarikümne kilomeetri kaugusele jäävaid maapiirkondi. Tuhanded perekonnad loodavad parandada oma elujärge, kuid mitte kõigi soovidele ei ole antud võimalust täituda. Elamisväärseid kortereid ei jätku või on nad kõrgendatud nõudluse tõttu liiga kallid.

Ehitusfirmad pelgavad kortereid ehitada, kuna pole ostujõulist klienti. Inimesed on hädas tööandjatega, kes maksavad ümbrikupalka ja võtavad nii töötajalt võimaluse saada pangalaenu. Pangad omakorda tahavad eluasemelaenu välja laenata võimalikult riskivabalt, nõudes lisaks tagatistele ja käendustele veel omafinantseeringut vähemalt kolmandiku laenusumma ulatuses. See kolmandik saab aga enamikule laenusoovijatest komistuskiviks ja tekitab küsimuse, kas Eesti ühiskond on tõesti nii ebastabiilne, et pangad peavad oma riske ülikõrgelt hindama.

Tekib suletud ring, millest rabelevad kinnisvaravahendajate sõnul välja enamasti vaid kõrgepalgalised töötajad finantssektorist, muudelt elualadelt aga vähem. Konkurentsist vaevatud kinnisvarafirmad ei jõua aga ära oodata, millal tavalised riigikodanikud nii palju kosuvad, et suudavad pangast laenu võtta ja kinnisvaraärile omapoolse impulsi anda.

Seni aga kauplevad erinevatel hinnangutel kinnisvaraturust kõigest 10--30 protsenti hõlmavad kinnisvarabürood selle piskuga, mida praegune turg neile võimaldab, hoides paljude müügiobjektide hinnad põhjendamatult kõrgel ja kasseerides vahendustasu sisse ostjatelt. Need nipid aga ei viita mingil määral väljakujunenud turule.

Väikest kergendust maak-leritele tõotab tuua küll riigi soov kustutada EVPsid sellisel viisil, et tagastatavates majades elavatele üürnikele antakse õigus eluaseme muretsemiseks võtta pankadest sooduslaenu, mida võib tagasi maksta EVPdes. Kuid spetsialistide hinnangul on paarsada miljonit krooni laenuraha Eesti kohta liiga väike summa, et kinnisvaraturgu mõjutada. Küll aga võib tõusta EVP hind ja suureneda spekuleerimine nendega.

Eesti laenu- ja kinnisvaraturg on lapsekingades. Väga paljud peavad veel pikka aega kannatlikult ootama ämma selja taga ärklitoas oma Mustamäed.