Fondide seadus kahandab investorite riski

Andres Klaari sõnul oli fondide ning neid haldavate ettevõtete tegevus senini re-guleeritud 1994. aastal vastu võetud investeerimisfondide põhimäärusega, mis on tänaseks juba vananenud.

Klaari ütlusel hakkavad eelnõus sätestatust kõige enam nii investorite kui fondide edaspidist tegevust mõjutama investeerimispiirangud. Nende kohaselt võib alates 1. juulist 1998. aastal fondi varasse kuuluvate ühe isiku väljastatud väärtpaberite väärtus moodustada kuni 10 protsenti fondi aktivatest.

Alates 1. juulist 1999 muutub seadus rangemaks -- siis võib fondi varasse kuuluvate ühe isiku välja lastud väärtpaberite väärtus olla üle viie protsendi vaid juhul, kui nende väärtpaberite koguväärtus ei ole üle 40 protsendi fondi aktivatest. Selleks ajaks tuleb investeerimisfondidel teha oma portfellides mõningad muudatused.

Eelnõus on sätestatud investeerimisfonde valitsevate ühingute aktsiakapitali nõudeks kaks miljonit krooni, mis peab olema täidetud 1. jaanuariks 1999. a.

Andres Klaari sõnul tekitab see kõige enam probleeme neile valitsemisühingutele, kes ei ole seotud pankadega. Samas peaks selline nõue andma investorile tunduvalt suuremat kindlust, lisas ta.

Hoiupanga Aktivajuhtimise ASi tegevdirektor Kristjan Hänni ütles, et need, kes on otsustanud investeerimisärisse jääda, saavad aktsiakapitali nõudega kindlasti hakkama. «Tundub, et praegu võtab Eestis enamik seda tõsise tegevusena,» lisas ta.

Viktor Trasberg ICI Trustist lausus, et kehtestatav aktsiakapitali nõue loob eelised pankadele, kuna selliselt tasemelt on väiksemal ettevõttel väga raske tegutsema hakata.

Klaari sõnul on seadus vajalik nii investeerimisfondide kui kogu väärtpaberituru edasiseks arenguks.

«Tegemist on vajaliku seadusega, mis peaks kõrvaldama tekkinud käärid fondi põhimääruse ja äriseadustiku vahel,» ütles Hänni.

Investeerimisfondide seaduse eelnõu jõudis riigikokku 2. detsembril ja selle juhtivkomisjoniks on majanduskomisjon. Parandusettepanekuid saab seaduseelnõusse teha esimese lugemise järel.