Büroopindade turu potentsiaal Eestis on suur ja tihedalt seotud teenindussfääri arenguga. 1994. aastal moodustas teenindava sektori osakaal 56,9% Eesti majandusest. Ida-Euroopa keskmist näitajat ületame kümne protsendiga.
Tänasega pole teenindussektori prioriteetne arenguetapp kaugeltki lõppenud.
Tallinnas on statistika järgi 500 000 m³ kontoripinda, millest renoveeritud pindade osakaal on 20%. Eurostandardiga võrreldavat büroopinda on selle hulgas 45 000 m². Konkreetselt viimase osas valitseb turul suur defitsiit.
Büroopindade hinna kujunemisajaks võib pidada aastaid 1993--1994, mil klientide nõudlikkus saavutas uue kvaliteedi ja tõi kaasa rendihindade järsu tõusu. Tänane turusituatsioon soosib endiselt juba väljakujunenud rendihindu.
Arendajate põhimureks on soodsa intressiga finantsallikate leidmine. See seab omakorda tõkkeid teenindussektori laialdasemale arengule.
Kahe järgmise aasta bürooarendusprojektide kogumaht on 100 000 m². Domineerivalt lähevad lähiaastatel valmivad pinnad pankade käsutusse. Ilma adressaadita arendatavat pinda valmib 30 000 m².
Seoses rentnike nõudmiste kasvu ja uute pindade väljaarendamisega võivad mittekvaliteetsete pindade rendid oluliselt langeda isegi kesksetes äripiirkondades.
Pika aja vältel ei tohiks büroopindade rendimäärad ületada Skandinaavia määrasid -- Stockholmi eliitbüroopinna rent on kuus 375 kr/m², seega madalam Tallinna ärikeskuse rendihindadest. See on aga 87 protsenti kõrgem Tallinna eliitbüroode keskmisest rendist, mis on 200 kr/m². Eeldades rendimäärade sellisele tasemele jõudmist viieteitkümne aasta jooksul, jääks aastane hinnatõus alla nelja protsendi.