• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohula -- reederi vaikne hääbumine

    Inreko Laeva AS oli veel aasta tagasi eduka Eesti firma sümbol. Rohula pajatas mitmetes meediakanalites Eesti kapitali toetamise vajadusest.
    AS Hansatee, mille aktsionär Inreko Laeva AS oli, hoidis enda käes 56protsendilist turuosa Tallinna--Helsingi laevaliinil. Inreko Laeva hiilgeajal ehitas Rohula endale Tabasalu külje all asuvasse Lollidekülla maja, mille turuväärtus on oluliselt väiksem elamusse paigutatud kroonidest. Täna on maja võlgade katteks panditud Eesti Hoiupangale.
    Rohula äride allamäge veeremise põhjust tuleb otsida Rohula põhimõttest ehitada oma tegevus üles laenudele. Tänaseks on Rohula pantinud kõik, mis võimalik. Tema ainus varandus, mille pantimise kohta Äripäeval andmed puuduvad, on maja Hispaanias, kus endine tippreeder puhkamas käib.
    Rohula partnerid ütlevad, et mehe laevandusmaailma õnnetus seisnes majandusanalüüsi nõrkuses ja kergelt tulnud raha pillamises.
    Segastel üleminekuaegadel tundus laevandusäri Rohula jaoks tõelise kullaauguna ning kogu Inreko Laeva ASi tulnud raha voolas firma omanike taskusse. Investeeringute asemel ehitasid Inreko Laeva omanikud suuri maju ja sõitsid kallite Mercedestega.
    Rohula alustas 1990. aastate esimesel poolel metalliäriga. Äripartneriteks enamasti vene nimedega inimesed, kelle tausta sai sarnaselt Tiiu Silvese firmadega seotada KGBga. Paralleele Silvesega on veelgi -- mõlemad ei kujuta äriilmas enam tõsiselt võetavat suurust.
    Laevandusse astus Rohula 1993. aastal operaatorfirma Eminre kaudu, mis täna kannab nime Hansatee. Eminres oli Inreko Laeva ASil algselt aktsiate kontrollpakk, ülejäänud 49 protsenti aktsiaid kuulus RASile Eesti Merelaevandus.
    Mõlemad firmad olid ühtlasi laevaomanikud ja ühise operaatorfima moodustamine oli vajalik selleks, et vähendada kulutusi. Ühe laevaga Tallinna--Helsingi liinil kurseerides on kasumisse väga raske jõuda. Kolme laeva puhul on kasum garanteeritud suurema tõenäosusega.
    Eminrele said saatuslikuks mitmed ebaõnnestunud ettevõtmised.
    Tallinna--Travemünde kaubaliin tootis käigus oldud nelja kuuga mitu miljonit krooni kahjumit. Eminre doteeris Saksamaa liini Tallinna--Helsingi liini arvel, kuni Tallinna--Travemünde liin 1995. aasta alguses kinni pandi.
    Ebaõnnestumised sulgesid Eminre käibevahendid ja firma omanikud otsisid võimalusi operaatorfirmasse uue investori kaasamiseks, kes annaks arvelduskrediiti.
    Käibevahendite tarvis raha laenama oli valmis Eesti Ühispank, kes nõudis uue firma moodustamist. Seejuures pidid firma endised omanikud enda kanda võtma Eminre tegevusest tekkinud kohustused.
    Ühispanga tulekuga moodustati uus operaatorfirma Hansatee, mille 11protsendiliseks aktsionäriks sai Ühispanga tütarfirma AS Ühisinvesteeringud. Ühispank andis Hansateele laenu ja laevaäri Tallinna--Helsingi liinil võis jätkuda.
    Hansatee esimesed päevad ei olnud aga kuigi roosilised. Firma üks suuromanikest Inreko Laeva AS vajas laenuga ostetud tiiburite ja reisilaeva Vana Tallinn eest igakuiste tagasimaksete tegemiseks oluliselt rohkem raha, kui seda oli laevade rentimise turuhind.
    Rahanappusest pääsemiseks nõudis Rohula Vana Tallinna ja tiiburite väljarentimise eest Hansateelt turuhinnast kaks korda kõrgemat tasu.
    Et Rohula nõudmisi rahuldada, tahtsid midagi vastu saada ka Eesti Merelaevandus ja Ühispank. Merelaevandus pani hiigelrendid peale oma laevadele Georg Ots ja Tallink, Ühispank nõudis käibevahenditeks laenatud enam kui 60 miljonilt kroonilt 24protsendilist intressi.
    Mitmest pangast võetud laenud käisid Rohulale üle jõu isegi hiigelrentide puhul. Laenude tagasimaksmiseks võttis Rohula uusi laene, tõestades suuremale osale Eesti tipp-pankuritest oma projektide suurt perspektiivi ja tulevasi vapustavaid kasumeid. Äripäevale teadaolevalt ei põlanud Rohula pangajuhtidele isegi pistist pakkumast, et vanade laenude kustutamiseks uusi laene saada.
    Rohula oli harjunud, et kõik tema projektid alati õnnestuvad. Paraku hakkasid tema ettevõtmised üha enam liiva jooksma.
    Näiteks tahtis Rohula eelmisel aastal osta Tallinna--Helsingi liinile uut, 38 miljonit dollarit maksvat katamaraani. Ta tegi isegi esimese, 250 000 dollari suuruse sissemakse.
    Laev ehitati valmis ühe aastaga, kuid kuna Rohula ei suutnud projektile rahastajaid leida, läks tellitud katamaraan teisele firmale. Rohula jäi 250 000 dollarist ehk 3,1 miljonist kroonist lihtsalt ilma.
    Rohula kui ärimehe lõpp sai alguse selle aasta varasügisel, kui Rohula suurim võlausaldaja Tallinna Pank tahtis oma võlgasid tagasi saada. Panga resoluutne tegevus oli ilmselt ajendatud asjaolust, et Rohula ei suutnud Tallinna Pangale enam igakuiseid makseid teha. Tallinna Pank otsustas seepeale ise laevandusärisse sekkuda.
    Tallinna Panga suurim, umbes 3 miljoni dollariline laen Rohulale on garantiisumma Rootsi reederfirmale Nordström & Thulin (N&T), mis on deponeeritud Merita panka. Lepingute kohaselt on Merita pank kohustatud summa N&T-le välja maksma, kui Inreko Laeva AS ei tee kasvõi ühte kuumakset õigeks tähtajaks. Samuti võib N&T koheselt ära võtta Vana Tallinna ja selle maha müüa. See aga tähendaks Tallinna Pangale, kes on lisaks garantiile laenanud Inreko Laeva ASile veel miljon dollarit, enam kui 50 miljoni kroonist kahjumit.
    Praegu peab Inreko Laeva AS maksma iga kuu 25. kuupäevaks N&T-le 475 000 dollarit ja Merita pangale 175 000 dollarit. Kokku teeb see Inreko Laeva ASi igakuiseks kohustuseks kahe firma ees 7,5 miljonit krooni. Vana Tallinnal lasuv päevamakse, mida Inreko Laeva AS N&T-le ja Merita pangale tegema peab, on 250 000 krooni.
    Inreko Laeva ASi pankroti vältimiseks otsustas Tallinna Pank määrata Inreko Laeva ASi uueks juhatuse esimeheks Henn Ruubeli, kes varem töötas Hansatee finantsdirektorina. Sel suvel Hansateest lahkunud Ruubeli töölepingus seisis aga punkt, et peale Hansateest lahkumist ei tohi Ruubel kolme aasta jooksul konkureerivasse laevafirmasse tööle minna. Nüüd üritab Ruubel Vana Tallinnaga Tallinna--Helsingi liinil opereerides oma endisele tööandjale konkurentsi pakkuda.
    Tallinna Pank püüab Vana Tallinna laenutähtaega pikendada. Esimese katsena üritas Tallinna Pank moodustada Vana Tallinna refinantseerimiseks ehk laeval lasuvate laenude tagasimaksmise tähtaja pikendamiseks koos Ühispanga, Põhja-Eesti Panga ja Hüvitusfondiga laenupuuli.
    Plaani kohaselt pidid neli firmat tasuma N&T-le ja Merita pangale nende võlasumma ning selle nelja vahel võrdselt ära jagama.
    Ühtekokku sooviti laenupuuli sisse panna 180 miljonit krooni, kusjuures iga osapool oleks võtnud enda kanda 45 miljoni krooni. Tehing jäi aga katki, kuna Tallinna Pank püüdis lisada puuli ka laene, mis ei olnud otseselt Vana Tallinnaga seotud, ja päästa miljoni dollari ulatuses Inreko Laeva ASile laenatud raha.
    Eelmisel nädalal lubas Sammelselg, et Vana Tallinna uus refinantseerimise leping sõlmitakse sellel nädalal kohalike investoritega.
    Äripäevale teadaolevalt võivad uue, kuue aasta pikkuse puuli liikmeteks saada lisaks Tallinna Pangale ka Hüvitusfond, Hansapank ja võib-olla veel mõni kohalik investor.
    Kui Sammelselg suudab Vana Tallinna korralikult refinantseerida ja loodavale operaatorfirmale veel mõne laeva juurde hankida, võib ta Rohulale antud laenud pikaajalises perspektiivis isegi tagasi saada.
    Samas kasvasid Vana Tallinna poolteisekuulise seisaku ajal laeval lasunud kohustused Tallinna Panga ees hinnanguliselt 10 miljoni krooni võrra. Selleks, et Vana Tallinn sõidaks nullkasumiga, peaks igal reisil olema pardal vähemalt 400 piletiga reisijat. Esialgu suurenevad aga Vana Tallinnal lasuvad kohustused iga päevaga.
    Võlad Tallinna Pangale pole Rohula ainus mure. Veel peab Rohula maksma makseid Hoiupangale, kellele ta võlgneb 10 miljonit krooni ja Põhja-Eesti Pangale, kellele ta võlgneb samuti ca 10 miljonit krooni.
    Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal lubab Rohula Lollideküla maja, ühte Rohulale kuuluvat kinnistut ja 11 miljoni krooni peale kindlustatud laevamootorit kohe realiseerima hakata, kui tagasimaksed õigeaegselt ei laeku.
    Hansatee kriisi algusajal pakkus Tallinna Panga juht Guido Sammelselg Hansatee uuele peadirektorile Enn Pandile müüa Inreko Laeva ASi kogu aktsiapakki. Algul ühe krooni eest, hiljem 40 miljoni krooni eest.
    Summa tõusis nii suureks seetõttu, et Sammelselg tahtis tagasi saada suuremat osa Tallinna Panga poolt Inreko Laeva ASile laenatud raha. Samuti oleks Hansatee pidanud Sammelselja arvates maksma väikest valuraha ka Enn Rohulale, et kogu oma varanduse kaotanud mees saaks rahulikult ära elada, kinnitab Pant, kes tehinguga ei nõustunud.
    Sammelselg lükkab ühekroonise pakkumuse ümber, kuid lisab, et kõik on müüdav, oleneb summast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Morgan Stanley tulemused ületasid ootusi
Morgan Stanley neljanda kvartali kasum oli oodatust parem, eelkõige sai investeerimispank kasu ühinemiste ja ülevõtmiste turu aktiivsusest, vahendab Reuters.
Morgan Stanley neljanda kvartali kasum oli oodatust parem, eelkõige sai investeerimispank kasu ühinemiste ja ülevõtmiste turu aktiivsusest, vahendab Reuters.
Advokaadibüroode TOP: tehingutöö toob edu, kohtuvaidlused tagavad stabiilsuse
Advokaadibüroode TOPis teiseks tulnud advokaadibüroo Walless juhtivpartner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg ütleb, et headel aegadel toob tehingutöö suurema edu, samas kui kohtuvaidlusi on pidevalt ja need tagavad stabiilse äraelamise. Riskide maandamises tuleb arendada mõlemaid.
Advokaadibüroode TOPis teiseks tulnud advokaadibüroo Walless juhtivpartner ja vandeadvokaat Piret Kergandberg ütleb, et headel aegadel toob tehingutöö suurema edu, samas kui kohtuvaidlusi on pidevalt ja need tagavad stabiilse äraelamise. Riskide maandamises tuleb arendada mõlemaid.
Kohus tahab Tootsi tuulepargi vaidluses Euroopa Kohtu otsust oodata Ootel on kokku neli sarnast vaidlust
Kohus pidi tegema teisipäeval otsuse Tootsi tuulepargi ja Eleringi vahelises vaidluses, kuid tühistas tänase otsuse väljakuulutamise.
Kohus pidi tegema teisipäeval otsuse Tootsi tuulepargi ja Eleringi vahelises vaidluses, kuid tühistas tänase otsuse väljakuulutamise.