Meie suhetes edukas aasta

Ausalt öeldes on see olnud edukas aasta. Soome ja Eesti vahel on olnud aktiivne poliitiline dialoog, mida näitavad presidentide ja ministrite rohked vastastikused visiidid, tihe majanduskoostöö ja jõudsalt kasvanud kaubavahetus ning sisukad kultuurikontaktid, mille näiteks võiks tuua hiljutist menukat soome elektroonilise kunsti näitust Tallinnas.

Abistamisel on alati kaks poolt -- andmine ja saamine -- ja kumbki neist ei kajasta selle tegelikku sisu. Abi osutamisel püüame olla väga täpsed ja anda just niisugust abi, nagu Eesti seda soovib. Seepärast kasutaksin «abistamise» asemel meelsamini sõna «koostöö».

Mis puutub meie ärisuhetesse, siis väga kiirelt on kasvanud Soome ja Eesti kaubavahetus. Kui vaadata asjale ühest küljest, siis on kaubandusbilanss Soomele suure ülejäägiga. Kui aga vaadata pilti tervikuna, siis käib aastas Eestis ligi 1,5 miljonit soome turisti, kes kulutavad seal kaupade ja teenuste ostmisele umbes 1,5 miljardit Soome marka, mida eksport-import ei kajasta. Usun, et vähemalt kaubandusbilansi vahet peaks see igal juhul katma.

Jah, kindlasti on Soome ja Eesti ka konkurendid, näiteks kaubavahetuses või sadamate võitluses Vene transiitveoste eest. Kuid see on kõige loomulikum turumajanduslik konkurents.

Kui Tallinna kaubamaja avab näiteks kaupluse Helsingis ja Stockmann Tallinnas, siis võidab nende konkurentsist eelkõige tarbija, kes saab tänu sellele kaupa odavamalt.

Selles teemas on palju mütoloogiat. Olen veednunud, et ringkond, kellel oli nn kotiryssä, oli väga väike. Põhiliselt olid need kõrgema poliitilise juhtkonna liikmed, kes niisugust kanalit kasutasid.

Üldjuhul rakendas Soome kaubavahetuses Venemaaga president Paasikivi sõnastatud reeglit, et Soome ekspordis ei tohiks Venemaa osakaal tõusta üle viiendiku. Selle reegli vastu eksiti ainult paar korda, näiteks energia-kriisi ajal. Ja kui vaadata võrdluseks praegu Eestit, siis ka teie olete kahandanud Venemaa osa ekspordis 20 protsendini.

Kindlasti on kaubavahetuse oluline tingimus see, et ta peab olema osapooltele kasulik. Kahtlemata oli meil soodne osta kütust NSV Liidust. Soodne oli ka maksta selle eest oma toodetega ning rakendada kaubavahetuses viieaastaseid raamlepinguid, millest rasketööstusfirmadel oli turumajanduse heitlikes tingimustes oma tegevuse planeerimisel suur abi.

Kuid pärast NSV Liidu lagunemist ja meie kaubavahetuse järsku vähenemist kujunes see üheks tõsiseks probleemiks paljude teiste meie majandust tabanud probleemide seas. Õnneks suutsime Venemaa ekspordi vähenemise kiiresti korvata Kagu-Aasia ekspordi hüppelise laiendamisega.

Teine meie suurim ekspordi kasvupiirkond olid Baltimaad ja ennekõike Eesti. Praegu moodustab meie eksport Eestisse umbes poole meie ekspordist Venemaale, mis on õige palju, kui arvestada nende riikide suhtelist suurust.

See ei olnud nii. NSV Liidu lagunemise ajaks oli meie integratsioon läänega sisuliselt valmis, mis võimaldas meil ELi täisliikmeks saada juba 1995.

Enne seda oli Soome läbi käinud pika tee. Olime liitunud OECD, GATTi, EFTA jt rahvusvaheliste organisatsioonidega. 1970. aastate algul sõlmis Soome vabakaubanduslepingu ELiga. Algul kardeti tõsiselt kaubandusbilansi tasakaalust väljaminekut, kuid meie tööstus osutus igati konkurentsivõimeliseks ja sestpeale kasvas meie eksport ELi jõudsalt.

Kui EFTA ja EL sõlmisid ühise siseturu lepingu ning kui Austria ja Rootsi hakkasid vaatama ELi poole, oli Soomele selge, et ta ei saa toimida teistmoodi kui tema peamine välismajanduskonkurent Rootsi.

Muidugi huvitab Soome väga, mida Rootsi kavatseb teha, kuid meie põhiseisukoht on see, et kui juba ollakse intgratsiooni sees, siis tuleb seda ka jätkata, sest valuutaliit on ju siseturu loomulik jätk.

Mida näitavad meie paariaastased kogemused. Esiteks saime väga kõvas konkurentsis endale ELis vajalikud ametikohad. Teiseks oleme aru saanud, et organisatsioonis, kus on palju liikmesriike, ei ole sugugi määrav riigi või osamaksu suurus, vaid põhiline on see, kuidas suudetakse oma seisukohti esitada. Kui seisukoha taga on loogika, mida teised riigid aktsepteerivad, siis on ükskõik, missugune riik selle esitab. Kuid see eeldab väga suurt eeltööd ja ELiga seotud ametnike täiesti uut kvaliteeti.

See ei ole jällegi päris nii. Eelmisel kuul küsis Soome pool, kas kirjutame viisavabaduse kokkuleppele alla. Seal oleks olnud kirjas, et viisavabadus jõustub siis, kui osapooled on ettevalmistused lõpetanud. Üheskoos tõdeti siiski, et kui täpset jõustumispäeva pole teada, siis pole sel kokkuleppel praegu mõtet.

Eesti poolel edenevad ettevalmistused kindlas tempos. Kevadel on selge, kas need on turismihooaja alguseks valmis või mitte. Kui on valmis, siis sõlmitakse viisavabaduse kokkulepe enne turismihooaega, kui ei, siis pärast seda.

Ei ole kahtlust, et jõuluvana elab Soomes Korvatunturil. Ta on ammu üles ärganud ja teeb lastele kingitusi juba mitu kuud.