24 märts 1997

Eestil vähe teid Euroopasse

Möödunud nädalal looklesid kümnete kilomeetrite pikkused järjekorrad Poola, Saksamaa ja T?ehhimaaga piirnevates tollipunktides. Järjekordades veetsid oma päevi ka Eesti autovedajad. Alternatiivsed teed Euroopasse on kulukad ja samuti koormatud.

Eestis ei suuda keegi korrigeerida Poola tolliametnike preemiasüsteeme, et kaitsta kohalikke ettevõtjaid ja autovedajaid Poola tollitöötajate streigi eest. Seda enam peaks olema võimalusi pääseda Euroopasse ka muid teid kasutades.

Eestist on meritsi Euroopasse pääsemiseks kaks võimalust: laevaga Kieli või Estline'i laevadega Rootsi kaudu.

«Kahjuks saame teie banaanid Saksamaalt teele saata alles järgmisel nädalal,» võib klient saada vastuse. Laev Kieli ja Tallinna vahel sõidab vaid korra nädalas. Banaane võib taolisel juhul tuua vaid loomakasvatajatele.

Proovime Rootsi kaudu. Rootsist sõidab laev Eestisse iga päev. Estline'i kaubaveoosakonnast tunnistatakse: «Meil on laevale tahtjaid kaks korda rohkem, kui me võtta saame.»

Jääb veel võimalus saata koorem laevaga Klaipedasse ja sealt Eestisse sõita. Jällegi oleme sõltuvad naabritest. Kui ühel päeval ka Leedu ja Läti tollitöötajad palka juurde nõuavad, võib Eestis nälga jääda.

Laevaliiklus on enam-vähem normaalselt arenenud Tallinna--Helsingi liinil. Baltspedi vedude direktori Andres Oro sõnul on laeva kasutamine autovedajale liigne luksus. Samas saab vajaduse korral siiski valida, kas sõita riskides ja odavamalt Venemaa kaudu või kindlalt laevaga pärale jõuda.

Tallinna--Stockholmi liin on Estline'i monopol. Paraku ei suuda ta kaubavedajate nõudlust rahuldada. Kindlasti on sellel liinil opereerida soovijaid peale Estline'i teisigi. Enne sajandivahetust nad aga riigi ja Estline'i vahelise lepingu tõttu löögile ei pääse.

Hetkel kuum