17 aprill 1997

Rahakott lahti

Autoomanikel on põhjust uue aasta ootel taas kukalt sügada. Rahandusministeerium on välja pakkunud kõigile üheselt mõistetava mootorikütuse aktsiisi suurendamise plaani. Iga aasta algul on aktsiis bensiini liitrilt ühe krooni võrra suurem ja nii päevani, kui bensiini hind Eestis jõuab järele Euroopa hinnatasemele.

Mida tähendab see meile? Ilmselt on rahul jalakäijad. Selleks korraks on möödunud teede ehituseks ja remondiks välislaenu hankimise pilvevari, mis iga kodaniku tasku pihta käiks. Sõltumata sellest, kas ta liikleb teel autoga või kondimootori abil.

Autojuhid kiruvad ilmselt vanaviisi asfaldiauke, mis neljarattalisi sõpru lagundavad. Kui täna jätkub mootorikütuse aktsiisist vaid kõige hädapärasemate teede remondiks, ei ole põhjust loota, et niipea aktsiisirahast uusi magistraale rajama hakatakse. Sest teemehed teavad oma töö hinda.

Ainuüksi Tammsaare tee pikenduse projekt neelab suure osa seni kogutud aktsiisirahast, mis siis veel suuremate sildade või kiirteede ehitamisest rääkida. Korrastamist vajavaid tänavaid ja teekesi on aga igas külas-linnas.

Olen nõus aktsiisitõusuga, kui sellega ka minu sõidumugavus paraneb. Täna aga pean paraku tõdema, et bensiini ostmisel makstud aktsiisiga doteerib riik praamiliiklust ja investeerib raudteedesse ning lennuliiklusesse. Siit edasi mõeldes võib ka autojuht tunda end solvatuna, sest oma panuse teede ehitusse võiks anda ka jalgratturid, hobuveokijuhid või muidu jalutajad, kelle huvides on samuti mugav ja ohutu liiklemine.

Autoomanikule tähendab ühe aktsiisikrooni lisandumine rusikareegli järgi bensiini hinna tõusu poolteise krooni võrra. Ja nii iga aasta algul, kuni oleme Euroopa tasemel. Loodetavasti ka teede, mitte ainult bensiini hinna poolest.

Hetkel kuum