• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ummisjalu tollide poole

    Nii kaua kui on veel millest rääkida, tuleks rääkida kaitsetollidest. Kui ükskord tollid kehtestatud saavad, pole enam ilmselt muud teha, kui nõustuda hinnatõusuga meie poodides.
    Kaitsetollide, eeskätt imporditollide kehtestamine põllumajandussaadustele ja toiduainetele nõuab selle rakendajatelt suuremat vastutustunnet kui liberaalse majandusruumi hoidmine, kuna kursimuutuste tagajärgi riigi majanduses on alati raske täpselt prognoosida. Tollide kehtestamine peaks lähtuma riigi pikaajalisemast majandusstrateegiast. Ilmselt ei piisa sellest, kui ühed poliitilised jõud annavad teistele järele vaid selleks, et hoida oma positsiooni.
    Tuleb nõustuda nendega, kes väidavad, et kõrgemal eraettevõtete majandushuvidest seisavad läänes riikidevahelised majandushuvid. Nii väidab Euroopa Liit, et kõige kasulikum on võtta suund liberaalsele majandusele, kuid kaitseb oma turgu väliste mõjude ees üha kiivamalt. Siit tuleks ehk järeldada, et kui teised riigid kunstlikult turgu moonutavad ja selle kaudu oma ülesubsideeritud toodetega meie põllumajandust välja suretavad, tuleks ka meil võrdsuse huvides vastata omapoolse tururegulatsiooniga. Seda põllumehed öelda üritavadki.
    Kahjuks on seni jäetud nii Eesti Panga kui ka teiste kained ettepanekud kõrvale ja lähtutud emotsioonidest. Muu hulgas toob Eesti Pank välja mitmeid põllumeeste ettepanekutes sisalduvaid eksituslikke eeldusi, nagu tollitariifide püsivus ajas, tollide piirava mõju ülehindamine sealiha impordile, asenduskaupade mõju arvestamata jätmine jne. Põhiliste vigadena loetleb pank tollide kehtestamise kummalist eesmärki -- riigi maksutulude maksimeerimist -- ning selgelt defineeritud eesmärkide puudumist. Äkki tasuks riigijuhtidel nende arvamustega arvestada ning ummisjalu tollide poole ruttamine katki jätta?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.