26 mai 1997

Miks on haldusreform jäänud Eestis toppama?

Ma ei oska öelda, kas ta toppama on jäänud. Ainult valdade ühendamine ei ole haldusreform.

Haldusreformil on laias laastus kolm valdkonda. Üks on haldus-territoriaalne, mille alla läheb ka omavalitsuste ühendamine. Teine on kohalike omavalitsuste korralduse seadusest tulenevad muudatused, mis puudutavad omavalitsuste ülesandeid, valimissüsteemi jne. Kolmas on riigivalitsemise süsteemi reform.

Siiani pole Eestis haldusreformi alal läbi töötatud ühtset kontseptsiooni. Minu ja valitsuse poolt on nüüd ette võetud järgmist. Hakkab tööle nn haldusreformi asjatundjate komisjon. Komisjoni ülesanne on välja töötada tänasel poliitilisel tähtede seisul baseeruv haldusreformi kontseptsioon. Et me teaksime, mida me haldusreformi all mõistame.

Eesmärk on püstitatud selline, et käesoleva aasta lõpuks oleks kontseptsioon olemas. Vastavalt sellele saab hakata haldusreformi teostama.

Muidugi samal ajal peab jätkuma ka olemasolevate struktuuride ökonomiseerimine.

Siia haakub veel kohalike omavalitsuste ühinemine. Täna on jällegi protsess vallandunud vabatahtlikkuse printsiibil. Omavalitsustes on tekkinud liikumine, et ühineda.

Tundub, et see on õige, sest sellega me tõstame omavalitsuste kompetentsust, mobiilsust, suudaksime ilmselt inimestele paljusid teenuseid paremini pakkuda. Seal on muidugi ka rida ohtusi olemas, näiteks kas omavalitsus kaugeneb inimesest jne.

Nii ma päris ei järeldaks, et haldusreform on jäänud toppama, aga ta on muidugi keerulisem, kui esimesel pilgul paistab.

Kuna ma olen asja sees, siis ma tunnetan kogu aeg, et midagi areneb. Muidugi ei lähe see nii tormiliselt ja revolutsiooniliselt, aga seda oli ka oodata.

Eks me seadsime ikkagi natuke kõrgemad eesmärgid, kui esimese hooga on võimalik saavutada. See oli teadlikult nii.

Tuleva aasta riigieelarve projektis on fikseeritud idee, et külmutame osad kulutused, ja praegu ei ole kuskilt tulnud signaale, et me peaksime sellest printsiibist loobuma. See on üks olulisemaid abinõusid, mis paneb asjad liikuma.

Teine asi on see, et üha enam valdu tegelevad ühinemisega. Ühinemiseks on vaja kahte asja: kehtivaid seadusi muuta ja raha.

Maakondade tasandil ei ole tehtud muud, kui korrastatud maavalitsuste struktuur. See on eeltöö, et edasi minna. Mingisuguseid erilisi tulemusi veel ei ole.

Haldusreformi puhul on olnud vastuväide, et maareform jääb toppama. Mina seda ei ütleks. Igas haldusüksuses on maareformi seltskond üks konkreetne seltskond ja me võime ka sedasi kokku leppida, et see seltskond ühineb või kaob ära alles siis, kui maareform on läbi viidud. Näiteks kui kolm valda ühinevad, siis võivad vana valla territooriumile mõned töötajad alles jääda. Ega valdade liitmine ei ole eesmärk omaette.

Jumala pärast otsime ikkagi nii öelda paremaid lahendusi, asi ei ole eesmärk omaette.

Hetkel kuum